Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aasa elurajoon on muutunud mudamülkaks
Aasa elanikud ei soovi muredest rääkida,
sest paljud on asunud elamut müüma.
Kevadine suurvesi on teinud Tartu külje all asuvas Aasa elurajoonis liikumise pea võimatuks ja paljudele kruntidele pääseb ligi vaid kummikutes, kirjutas Eesti Päevaleht.
Kunagisele põllumaale ehitatud ligi sada uuselamut on ümbritsetud veega ning ligipääsuteed on muutunud mudamülkaks, mida tavalise sõiduautoga julgevad läbida vaid vähesed.
Praeguseks on Aasa elurajoonis saabunud tõenäoliselt aasta nukraim periood, sest tavaliste tänavakingadega pole elurajoonis liikumine isegi mitte mõeldav.
Samuti on krundi piiridel paiknevad elektrikapid poolest saati vees.
"Aasa II ja III müük veel käib. Seal on kõigil lepingus arendajapoolne kohustus ehitada kõvakattega teed. Meie lepingutes seda pole," rääkis Aasa I elanik Kairo Kaurilind Äripäevale jaanuaris. Mehe hinnangul hiilib arendaja kohustusest kõrvale.
Arendaja Anovela Kinnisvara OÜ juhataja Alan Uibo väitel on Aasa I elanikud reaalselt valmis teed ise segamini keeranud. Algsetele kruusakattega teedele olevat saanud saatuslikuks raskeveokite ja ehitustehnika sõit.
"See on valla probleem. Seaduse järgi on kohaliku omavalitsuse pädevuses teha teed," osutab ta vallavalitsusele. "Meil on 99% lepingutes lubatud juurdepääsutee, kuid see on konkretiseerimata," nentis Uibo samas elanikega sõlmitud lepingute ebamäärasust.
Valla ehitusnõuniku Hendrik Haldma kinnitusel läks 2004. aastal Aasa elamurajooni puudutav detailplaneering volikokku klausliga, et vald ei pea välja ehitama teid ja tehnilisi rajatisi.
Seotud lood
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Sinna kerkib tulevikus rohkem kui 600 kaasaegset kodu
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele