• 16.02.07, 16:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Viru Vangla üür on 103 miljonit krooni aastas

Täna allkirjastasid justiitsminister Rein Lang ja Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit Viru Vangla üürilepingu aastateks 2008-2038.
Kokkuleppe kohaselt on vanglakompleksi üürimakse koos käibemaksuga 103 537 920 krooni aastas. Vastavalt sõlmitud lepingule annab RKAS vangla justiitsministeeriumile üle 30. märtsil 2008. aastal. Lõplikud ala heakorrastamis- ja haljastustööd lõppevad sama aasta 30. augustil.
RKAS-i juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnade kohaselt sai üürilepingu allkirjastamisega komplekselt lahendatud riigipoolsed garantiiküsimused.
RKAS-i juhtimisel alustati Viru Vangla ehitustööde ettevalmistusega Jõhvis 2005. aastal ning valmib 2008. aastal. Täna ollakse ehitustöödega graafikus. Vangla koos seda ümbritseva alaga võtab enda alla 16 hektarit ning seda hakatakse valvama peamiselt vanglapiiretele paigutatava elektroonilise valve abil.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Justiitsminister Rein Langi sõnul on tal hea meel, et Viru Vangla üürileping RKASiga lõpuks alla sai kirjutatud. "Sellega on Viru puhul meie jaoks kõik juriidilised formaalsused tehtud ning me saame hakata keskenduma uue Tallinna Vangla ehitamisele," ütles minister.
Viru Vangla valmimisega tekib Eesti vanglasüsteemi juurde 1000 kambrikohta koos kõige juurde­kuuluvaga (kool, sotsiaaltöö ruumid, kirik, töökojad jm). Tänu sellele saab likvideerida 1000 kohta vangla­barakkides. Viru Vanglast saab esimene vangla, mis ühendab endas vangla ja arestimaja. Vangla toob Ida-Virumaale ühtekokku 340 uut töökohta. Vangla ja arestimaja kogumaksumus on 1,2 miljardit krooni. Arestimaja osas sõlmitakse siseministeeriumiga üürileping lähiajal.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.03.26, 14:10
Korralik rekonstrueerimine hoiab majad töökorras veel aastakümneid
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele