6. veebruar 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2005. aasta lõpus said Luik ja Indrek Meltsas magusa kingituse – Laferme väikeaktsionär Rita Urbanovitš andis kummalegi mehele ühe umbes 650 000st ärikeskuse aktsiast, kirjutas Postimees.

Rahaliselt polnud see esmapilgul just teab mis hinnaline kink, kuid lubas Luigel ja Meltsasel pääseda aktsionäride hulka.

Priit Kajari, Aleksandr Gude ja Juhan Sööli väitel sai Luige edasine aktsiate kokkuostmine ja tõusmine rohkem kui 80 protsendi ettevõtte väärtpaberite omanikuks võimalikuks sisuliselt tänu pettusele – kinkelepinguga «skeemitades» nulliti seniste aktsionäride eesõigus väätpaberite omandamiseks.

Kajari, Gude ja Sööl viisidki asja kohtusse väitega, et kahe aktsia ärakinkimine polnud Urbanovitši jõuluaegne viisakas žest ärimeestele, vaid kattevari seniste aktsionäride ostueesõigusest möödahiilimiseks.

Kaebajatele lisas kindlust asjaolu, et Urbanovitš oli menetluse käigus omaks võtnud: kahe aktsia eest maksti talle sularahas kokku 5000 krooni. Arvestades, et need aktsiad avasid ukse miljoniärisse, oli tegemist imetühise summaga.

Luige ja Meltsase esindajad aga eitasid sellist tehingut, mistõttu kohtus jäi üks sõna teise vastu ning õigusemõistja luges väite tõendamatuks.

Seetttu lükkas esimese astme kohus Kajari, Gude ja Sööli hagi tagasi. Kohus tõdes, et kingituste puhul ostueesõigus ei kehti ning kinkelepingut pole alust lugeda näiliseks.

Kajari advokaat Maidu Kaasik tunnistas, et esimese astme kohtu otsus üllatas teda. Eile kinnitas Kaasik, et esitas reede õhtul apellatsiooni kaebuse ringkonnakohtusse.

Luik nimetas vastaste sammusid aga «kiuslikuks pusimiseks». Kaebajad üritavat küll takistada aktsiate minekut tema kätte, kuid pole ise aktsiate ostmiseks pakkumist teinudki.

«See on suur arendusinvesteering ettevõttesse, mis enne tammus paigal,» märkis Luik. «Ma olen kuulnud, et need kaebajad pidasid seda projekti lihtsalt enda omaks ja nende eesmärk on ettevõtmist mitte maha müüa, vaid ise asja ajada,» jätkas Luik.