Pärnu endisele sõjaväealale kinnitati Eesti suurim detailplaneering

Alale planeeritakse 64 tootmismaa, 110 väikeelamumaa ja 60 korruselamumaa krunti umbes 4000 inimesele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud olemasoleva loodusliku keskkonnaga ning kavandatud teede läbimurretega, teatas Pärnu linnavalitsus.

„Julgeme väita, et tegu on nii Pärnu kui Eesti lähiajaloos suurima detailplaneeringuga,“ sõnas Pärnu abilinnapea Mart Alliku „Planeeringu eesmärk on arendada Pärnut kui oluliste transiiditeede keskmes asuvat linna, kasutades ära endised sõjaväealad ning arvestades nii kavandatud teede, sildade kui looduse ja kultuuripärandiga. Tegu on terve uue linnajao planeerimise ja ehitamisega koos sinna juurde kuuluvate kommunikatsioonide ja infrastruktuuriga.“

Loode-Pärnu alal planeeritakse 64 tootmismaa, 110 väikeelamumaa ja 60 korruselamumaa sihtotstarbega krunti umbes 4000 inimesele.

Üks olulisemaid osasid detailplaneeringus on tööstusküla. Pärnu linna eesmärgiks on välja arendada 30 hektaril tööstusküla, aidates ala varustada vajaliku tehnilise infrastruktuuriga. Loode-Pärnu alale rajab linn side-, elektri, kanalisatsiooni ja veetrassid, gaasivarustuse, välisvalgustuse ning soojavarustuse.

Koostatud on Loode-Pärnu tööstusala äriplaan. Planeeritaval alal on soodne asukoht transiiditeede, sadama, raudtee ja lennujaama läheduses. Vastavalt tehtud uuringutele on ettevõtjatel olemas huvi laieneda ja ümber paikneda rajatavale tööstusalale. Loode-Pärnu tööstusalast on rohkem huvitatud ehitusvaldkonna, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted.

Planeeritavast alast enamuse moodustab olulise kasutuseta, võsastunud ja metsastunud ala, mis Teise Maailmasõja järgseil aastail oli nõukogude sõjaväelennuvälja kasutuses. Planeeritavale alale jääb ka osa Uus-Sauga linnaosa elamurajoonidest, Vana-Sauga tn äärne väiketootmispiirkond, Tallinna mnt äärsed Ülejõe linnaosa väikeelamu- ja äripiirkonnad.