Riigikogu kultuurikomisjon andis novembri
lõpus põhimõttelise heakskiidu riigiarhitekti büroo moodustamiseks
avalik-õigusliku juriidilise isikuna.
Riigiarhitekti büroo kõrgeimaks juhtimisorganiks oleks riiklik arhitektuurinõukogu, mis koosneb valitsuse, erialaliitude ja kohalike omavalitsuste poolt nimetatud esindajatest, ütles kultuuriministeeriumi asekantsler kaunite kunstide alal Piret Lindpere ETV24-le.
"Hetkel tegeleb riigi huvide esindamise, planeerimise korraldamise, riigimaa arengu suunamisega erinevates riigiasutustes mitmeid osakondi. Nende omavaheline koostöö on koordineerimata ja süsteemne riigipoolne ehitatava keskkonna loomine peaaegu olematu," selgitas Lindpere riigiarhitekti büroo loomise vajadust.
Riigiarhitekti büroo idee vastu polnud ükski kultuurikomisjoni liige, ent siiski pole põhjust eriliseks optimismiks, sest mandaadi peatsel lõppemisel on poliitikutel vabadus toetada mistahes algatusi, lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Optimismiks ei anna põhjust seegi, et kõik kultuuriministeeriumi katsed teha muudatusi olemasolevatesse seadustesse arhitektuuri vajaduste paremaks arvestamiseks (sel aastal näiteks riigihankeseadusesse) on Lindpere sõnul lõppenud ilma igasuguste tulemusteta.
Positiivne areng on aga see, et tulevast aastast asub kultuuriministeeriumis tööle arhitektuurinõunik. Konkurss vastavale ametikohale kuulutatakse Lindpere sõnul ilmselt välja järgmisel nädalal.
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?