- kinnisvarauudised.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- personaliuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ituudised.ee
- raamatupidaja.ee
- palgauudised.ee
- aripaev.ee
- finantsuudised.ee
- pollumajandus.ee
- bestmarketing.ee
- foundme.io
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Kui laiemalt majanduses oodatakse juba elavnemist, siis ehitusturul on madalpunkt veel ees, uskus Loo. “Ehitajatel olid viimased kaks aastat enam-vähem okei, aga ma arvan, et järgmine tuleb väga ettevaatlikult riske võtta.”
Ehitusmaterjalide hind on seni püsinud, ent kuuldavasti on materjalitootjad edastanud hinnatõusu-hoiatuse. Töötajate palgasoov kasvab. Tellijaid on vähem – ja neil on soov saada töö kätte odavamalt, selgub Äripäeva vestlustest ehitusettevõtjatega.
Siiski leidub ka neid, kes on väljavaadete suhtes optimistlikumad kui Alar Loo.
Maru Ehituse juht Margo Dengo arvab, et ehitusfirmade jaoks on just praegu kõige keerulisem aeg. “Need pikad vanad lepingud kestsid peatöövõtjale veel selle aasta esimese pooleni, nüüd need on siin järjest lõppenud ja tööd on vaja,” kirjeldas ta.
Fund Ehituse juhi Reigo Marosovi hinnangul jäi ehitusturu madalpunkt eelmise aasta teise ja tänavuse aasta esimesse poolde. “Ootaks, et tasapisi saame sellest üle. Nagu üleüldine majanduse seis hakkab ka pisut paranema,” uskus ta. Marosov prognoosib järgmiseks aastaks kerget ehitusmahu kasvu, kuigi suurt elavnemist ei näe.
Terav hinnasõda
Kuna tööd on turul vähem, on konkurents hangetel väga teravaks läinud, tõdesid ehitajad. Lool on tekkinud kohati ka küsimusi, kuidas hangete võitjad plaanivad pakutud hindadega objektid valmis ehitada, kui just ehituse sisendhinnad kukkuma ei hakka. “Päris suured objektid on võetud väga teravate hindadega,” sõnas ta.
Ehituse sisendhinnad on samas viimasel aastal statistika järgi paigal seisnud või veidi tõusnud. Kõige rohkem on hindu üles surunud palgasurve.
“Kogu elukallidus on meil ju läinud oma rada. Väga keeruline on teha kabinetiuks lahti ja ütelda inimestele: “Kuulge, nüüd äkki saaks 10 protsenti vähem palka, mis te arvate?”. Ilmselt oleks koridorides vaikust kuulda pärast seda lauset,” ilmestas Loo.
Marosovi sõnul saavad nad ka materjalitarnijatelt juba kirju, et järgmisel aastal kavatsetakse hindu tõsta. Tellijad aga tahavad eeldada, et ehitus läheb odavamaks. See tähendab, et osapooled peavad pingelisi läbirääkimisi.
“Eks igaüks kaitseb oma nurka. Me ei taha öelda, et tellijad on ebamõistlikud, aga läbirääkimiste voore on nii palju ja kõik võtavad väga põhjalikult aega selleks, et läbi rääkida, lahendusi üle vaadata, ikkagi hinda-hinda-hinda suruda,” rääkis Marosov.
Väga keeruline on teha kabinetiuks lahti ja ütelda inimestele: “Kuulge, nüüd äkki saaks 10 protsenti vähem palka, mis te arvate?”.
Tartu Ehituse juht
Kui ehituse maht on langenud, miks siis materjalide hind alla ei tule? Marosov viitas, et materjalitootjatel on samamoodi palgasurve. Teisalt pole tootjatel ka viimast häda käes, et nad peaksid lihtsalt tehase töös hoidmiseks hindu langetama, mis neid kahjumisse tõmbaks.
Loo selgitas materjalide hindade püsimist sellega, et ühelt poolt on tänu kortermajade renoveerimisele näiteks soojustusmaterjalide ja akende nõudlus säilinud, kuid teisalt sõltuvad Eestis materjalide hinnad suuresti maailmaturu hindadest.
Riigil pidurid peal, eratellija ettevaatlik
Ehitusfirmade juhid näevad madalate ehitusmahtude taga riiki, kes on investeeringuid koomale tõmmanud. Järjepanu on lõppemas mõne aasta eest töösse pandud projektid, kuid uusi objekte enam oluliselt peale ei tule.
Loo rääkis, et Tartu Ehitus on riigiga mitme objekti osas läbirääkimisi pidanud, ent vahetult enne lepingu sõlmimist on plaanidele pidurit tõmmatud. Nii pandi hiljuti näiteks riigimajade projekt seisma.
“Kui riik tõmbab tagasi kulusid, siis see mõjutab kogu ehitussektorit päris tugevalt,” tõdes Marosov. Seetõttu seisab tema hinnangul ehitusturu suurem elavnemine just riigi taga. Dengo hinnangul sõltub praegune ehitajate valu ilmselt just sellest, kui palju üks või teine ehitaja riigi tellimustele panustas.
Erasektori tellija on tänu laenuraha odavnemisele ehitajate sõnul vaikselt ärkamas. Riburadapidi on elukondliku kinnisvara arendajad teatanud järgmiste hoonete ehitusse panemisest. “Need, kellel on projektid valmis ja on ka finantseerimine paigas, need elukondlikud asjad lähevad töösse,” ütles Marosov.
Eraklientide tellimusi võib praegu tagant tõugata ka ootus, et viimasel ajal paigal seisnud ehituse hinnakasv hakkab peagi uuesti hoogu koguma.
Loo sõnul uurivad mitmed elamuarendajad praegu hindu, aga lõppotsust paljudele projektidele veel ei tule. “Mul on ka sahtlis mitu projekti ootamas tellija otsuste taga,” sõnas ta. Mõned tellijad peavad ehituse hinda endiselt liiga kalliks, teised ütlevad, et eelmüük pole piisavalt hästi läinud.
Dengo viitas, et kui elamuarendus moodustas varem pea kolmandiku ehitussektori mahust, siis üleöö seda mahtu ei taasta.
Tulevik teeb muret
Elukondliku kinnisvara ehitusmahtu suurem kasv sõltub juhtide sõnul tarbijakindluse taastumisest. Praegu on arendajatel ootus, et läheb paremaks, kuid kui tarbija ei julge osta, jäävad järgmised projektid ikkagi sahtlisse. Kui kindlustunne piisavalt taastub, võib see hakata ehitussektori nina ülespoole vedama.
Ehitajatel olid viimased kaks aastat enam-vähem okei, aga ma arvan, et järgmine aasta tuleb väga ettevaatlikult riske võtta.
Tartu Ehituse juht
Marosovi sõnul on ka ärikondlikus kinnisvaras märgata, kuidas ehitusse pannakse juba hooneid, mille puhul on äriplaan tugev ja rentnikud olemas. Loo lisas, et ka tööstuses tehakse investeeringuid, kuigi ettevaatlikult – sealgi seisab suurem elavnemine majanduse taastumise taga.
Nii Tartu Ehituse, Fundi kui ka Maru juhid kinnitasid, et praegu neil veel tööd jagub ja pigem muretsetakse järgmise aasta pärast. “Eks sügis näitab, kuidas meil õnnestub uude aastasse töid peale saada,” rääkis Dengo.
Fund Ehituse portfellis on Marosovi sõnul natuke on ruumi uutele projektidele ja kaalutakse ka enda arenduste käivitamist. Fund pani suvel Astangul järgmise kortermaja töösse. Marosov usub, et võrreldes eelmise aastaga tulevad ettevõtte majandustulemused veidi paremad.
Loo ütles, et Tartu Ehitusele ennustab ta tänavuseks eelmise aastaga võrreldes sarnast tulemust. “Hetkel meil muretsemiseks põhjust ei ole väga suurt, aga kui ma ettepoole vaatan, siis see teeb murelikuks,” tõdes ta.
Palgatõus surus ehitushindu üles
Ehitushinnaindeks kerkis kolmandas kvartalis aastaga 1,8%, jäädes teise kvartaliga tasemele, teatas statistikaamet eile.
Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus ütles, et kolmandas kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksi väärtust võrreldes 2023. aasta sama ajaga peamiselt ehitajate 6,4% suurune palgatõus. „Teiselt poolt mõjutas indeksit omakorda ehitusmaterjalide 1%-line hinnalangus,“ selgitas Paulus.
„Masinate kasutamise kallinemise põhjustas eelkõige väikemehhanismide rendikulude kasv ja materjalide hinnalanguse taga oli peamiselt tööstuslike betoontoodete odavnemine,“ tõi Paulus esile.
Selle aasta teise kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,9% ja mehhanismidele 0,2%. Materjalid odavnesid 1% võrra.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli marginaalne, langedes kolmandas kvartalis võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,2%.
Luminori ökonomist Lenno Uusküla tuletas meelde, et 2021. aasta märtsist 2023. aasta märtsini kerkis ehitamise hind enam kui 35 protsenti, viimase pooleteise aasta jooksul lisaks vaid 1,7 protsenti. Kokku on võrreldes 2019. aasta lõpuga hinnad kasvanud 37,6 protsenti, mis on vaid veidi vähem kui hinnakasv üldiselt majanduses, märkis ta teates.
Seotud lood
Statistikaameti andmetel jäi ehitushinnaindeks selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga samale tasemele, kuid võrreldes 2023. aasta sama ajaga tõusis indeks 1,8%. Indeksit mõjutas enim vastandlikult ehitajate palgatõus ja ehitusmaterjalide hinnalangus.
Arendajate positsioon eluasemeturul on väljakutsuv, kuna ehituskulud ja palgasurve on jätkuvalt kõrged. Turu taastumiseks on vaja riigi tuge ehituse hinna ja maksusurve leevendamiseks või kohaliku omavalitsuste huvi kättesaadavama elamispinna arendadamiseks, analüüsis Arco Vara ASi juhatuse liige Kristina Mustonen turgu.
Ettevõtete laenunõudlus on ühtlustunud ning üldiselt pigem tagasihoidlik, kõige kiirema laenukasvuga sektoriks on taaskord kerkinud kinnisvara- ja ehitussektor, kirjutab Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.
Auto parkimine ei pea olema keeruline ja aeganõudev protsess. Entringo pakub sujuvat ja mugavat parkimiskogemust, mis garanteerib kiire läbipääsu parklasse. Entringo on Hansabi välja töötatud piletivaba parkimis- ja läbipääsusüsteem, mis võimaldab kliendil parkimisalale pääseda ilma füüsilisel kujul piletit omamata. Süsteemi on sisse ehitatud numbrituvastus, mis parkimisloaga numbrimärki tuvastades automaatselt tõkkepuu avab. See võimaldab inimesel kiiresti ja takistusteta parkimisalale jõuda. Entringo lahendust saab kasutada ka läbipääsu kontrollimiseks. Seda on võimalik seadistada nii, et alale pääsevad vaid selleks volitatud isikud.
Enimloetud
Viimased uudised
Igor Habal: uusarenduste puudumise tõttu on Mustamäe järelturg anomaalselt eriti kuum
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud 100 parima katuse- ja fassaadifirma edetabel
Võimsad visuaalid ja seda galeriidena. Auhinnafind oli 64 000 eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele