- ST
Puumaja ja palkmaja renoveerimine: kuidas tagada niiskusrežiimi toimimine ja energiatõhusus?
Puit- ja palkmajade renoveerimine vajab täpseid teadmisi, sest puit on hingav ja niiskustundlik materjal. Kui tuulutuse lahendused või soojustusdetailid on valesti tehtud, tekivad konstruktsioonides hallitus, mädanik ja külmasillad.
Eestis, kus puidust hooned on väga levinud, on renoveerimine muutunud valdkonnaks, mis peab arvestama nii traditsioonilise ehituse eripärade kui ka kaasaegsete energiasäästu ootustega.
Praktilist kogemust omavad ettevõtted, kes on spetsialiseerunud puitmajadele, nagu näiteks Makro Ehitus, kes on tegelenud nii eramute kui kortermajade renoveerimisega juba aastast 2011. Selliste projektide peamine joon on see, et õige tehniline lahendus hoiab konstruktsioonid kuivana ja tagab hoone pika eluea.
Fassaadi tuulutus – puitmajade niiskuskindluse keskpunkt
Fassaadi tuulutus on üks olulisemaid aspekte puit- ja palkmajade renoveerimisel. Kui välissein ei saa niiskust välja kuivada, tekivad konstruktsioonis kiiresti hallitus ja puidu lagunemine. Tuulutuse korral peab õhk saama liikuda alt üles katkematus kanalis.
Fassaadi tuulutuse põhimõtted:
- alumisel äärel peab olema õhu sissevooluava,
- ülemisel äärel peab olema õhu väljavooluava,
- tuulutusvahe peab olema järjepidev ja piisavalt suur,
- tuuletõke peab olema hingav, ent tuulekindel.
Tähtis on ka materjali valik. Puithoonete puhul kasutatakse enim mineraalvilla, mis ei mädane, talub niiskust ja parandab tulepüsivust. Selle jaoks kasutatakse kvaliteetseid toodete lahendusi, mida pakub näiteks PAROC.
Just fassaadi vale tuulutus on üks levinumaid põhjuseid, miks vanades majades tekivad hallitusprobleemid.
Katuse tuulutus – kriitiline, et vältida kondensatsiooni ja mädanikku
Katus on puit- ja palkmajade kõige tundlikum konstruktsioon. Siia koguneb kõige rohkem niiskust, eriti talvel, kui soojad siseõhud tõusevad üles. Kui ventilatsioon on vähene või katkendlik, tekib kondens, mis kahjustab sarikaid ja soojustust.
Katuse renoveerimisel tuleb tagada:
- tuulutuskanalid, mis juhivad niiskuse välja,
- hingav tuuletõke, mis kaitseb soojustust, kuid ei hoia niiskust kinni,
- soojustuse kihilisus, mis aitab vältida külmasildu ja hoida puitu kuivana,
- tulekindlad materjalid, mis on eriti olulised korterelamutes.
Katuse ja katuslagede ehituse lahendustes kasutatakse sageli süsteemseid lahendusi, mis ühendavad energiatõhususe ja tulepüsivuse. Nende seas on levinud lahendused tootjalt Knauf.
Katuse korrasolek määrab ära, kas tervel majal on püsiv niiskusprobleem või mitte.
Põrandaaluse tuulutuse roll – tihti unustatud, kuid väga oluline
Vanade puitmajade põrandaalune on koht, mis jääb renoveerimisel sageli tähelepanuta, kuid kus tekivad ühed kiiremad kahjustused. Kui põrandaalune ei hinga, hakkavad põrandatalad hallitama ning ruumidesse tekib niiske või kopitav lõhn.
Põrandaalune peab:
- olema tuulduv vähemalt kahest suunast,
- olema lahendatud nii, et õhk saaks vabalt liikuda kogu põrandaaluses ruumis,
- olema ehitatud ja hooldatud viisil, mis välistab niiskuse kogunemise konstruktsioonidesse.
Soojustust ei tohi paigaldada nii, et see sulgeb tuulutuskanaleid. Kui põrand saab ventilatsiooni, püsib kogu maja stabiilsem ja konstruktsioonid kuivemad.
Seestpoolt soojustamine – riskantne, kuid mõnikord paratamatu
Sisend rõhutab, et seestpoolt soojustamine on oluline teema, kuna seda tehakse tihti vales kohas ja valel viisil. Seestpoolt soojustamine on puitmajade puhul alati erijuhtum ja seda kasutatakse ainult siis, kui väljast soojustada ei saa (nt muinsuskaitse või arhitektuurilised piirangud).
Millal seda võib kasutada?
- Kui välisfassaadi muuta ei tohi.
- Kui konstruktsioonid on täiesti kuivad.
- Kui kasutatakse difuusseid materjale.
- Kui aurutõke paigaldatakse veatult ja õhutihedalt.
Liiga paks soojustus võib nihutada kastepunkti konstruktsiooni sisse ja põhjustada varjatud niiskuskahjustusi. Seetõttu peab seestpoolt soojustamine olema tehtud vaid konkreetse projekti põhjal, eelnevalt hinnatud niiskusrežiimiga.
Energiasäästu tähtsus – renoveerimise peamine eesmärk
Sisend rõhutab, et energiasääst on üks põhilisi suundi, kuhu puitmajade renoveerimine liigub. Puitmajadel on väga palju potentsiaali energiatõhusaks muutmisel, kui lahendused on õigesti kavandatud.
Energiatõhusust parandavad sammud:
- fassaadi soojustamine,
- katuse soojustamine,
- akende ja uste vahetamine või tihendamine,
- soojustagastusega ventilatsiooni kasutamine,
- külmasildade vähendamine konstruktsioonides.
Energiatõhus lahendus ei tähenda ainult vähem küttearveid, vaid ka pikemat konstruktsioonide eluiga, sest soojad ja kuivad pinnad ei kogune niiskust.
Kortermaja renoveerimine ja tuleohutusnõuded
Kortermajade renoveerimisel tuleb arvestada täiendavate tuleohutusnõuetega, mille eesmärk on piirata tule ja suitsu levikut ning tagada elanike ohutu evakuatsioon. Üldjuhul hõlmavad need muu hulgas:
- hoone erinevate osade tulepüsivuse tagamist,
- evakuatsiooniteede ja üldkasutatavate ruumide suitsukindlust,
- tehnoruumide ja pööningute eraldamist tule levikut piiravate lahendustega,
- tule leviku piiramist konstruktsioonide ja fassaadi kaudu.
Need nõuded muudavad kortermajade renoveerimise tehniliselt keerukamaks kui eramute puhul. Samas on oluline rõhutada, et tegelik lahendus sõltub alati konkreetse hoone ehitusest, kasutusotstarbest ja olemasolevast olukorrast.
Lisaks eeltoodule on tuleohutuses veel rida teisi olulisi aspekte, mistõttu peab kortermaja renoveerimine alati põhinema pädeva spetsialisti koostatud projektlahendusel, mis arvestab konkreetse objekti eripärasid ja kehtivaid nõudeid.
Puitmajade renoveerimine loob kestva ja energiasäästliku elukeskkonna
Puit- ja palkmajade renoveerimine ei ole lihtsalt vanade lagunenud osade parandamine – see on terviklik lähenemine, mis tagab hoone pika eluea. Fassaadi, katuse ja põrandaaluse tuulutus hoiavad konstruktsioonid kuivana, seestpoolt soojustamise erilahendused tuleb teha täpse projektiga ning energiatõhusus on tänapäeval renoveerimise loomulik osa.
Kui need elemendid on õigesti lahendatud, toimib puitmaja stabiilselt, kuivab loomulikult ning vastab kaasaegsetele mugavus- ja energiasäästu ootustele nii eramute kui kortermajade puhul.
Selliste tööde puhul on mõistlik kaasata kogenud ehituspartner, kes tunneb puithoonete eripärasid ja oskab valida konstruktsioonile sobivaimad lahendused.
Vaata Makro Ehituse lahenduste kohta lähemalt SIIT.
Seotud lood
Vinüülkloriid on aine, mida leidub tehases toodetud plastdetailides ning mida seostatakse „uue auto lõhnaga“. Seda tekib ka polüvinüülkloriidi ehk PVC lagunemisel. Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri klassifikatsiooni kohaselt kuulub vinüülkloriid esimese grupi kantserogeenide hulka, kirjutavad materjaliteadlane Jüri Liiv ja lamekatuste spetsialist Siim Rannik.
Enimloetud
6
“See on kõigile väga kurb lugu”
Viimased uudised
Siin arenduses sõlmiti eelmüügikorras 2025. aasta üks kalleimaid korteritehinguid
Üritused
Hetkel kuum
Eesti omanikud enamuses. Esiviisikus on vaid 1 välisomanikega firma
“See on kõigile väga kurb lugu”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele