Haapsalu Uksetehase teekond kirstudest, mänguasjadest ja pildiraamidest tuletõkke- ning helikindlate usteni

“Pakkisime kirstu ilusasti kilesse – alumise osa ja kaane igaks juhuks eraldi, kui tollis küsimusi tuleb – ning upitasime selle auto katusele,” meenutab Haapsalu Uksetehase arendusdirektor Rene Serg 90ndatel toimunud meeldejäävat sõitu Soome suunas.

Kui Eesti piiril tögati mehi öeldes, et kas see on nüüd ikka toode, mida peaks riigist välja viima hakkama, siis Soome tollis lükati kirst koos Haapsalu Uksetehase meestega pikema jututa põhjalikumasse lisakontrolli, mis lõppes õnneks hästi.

Kirste siiski valmistama ei hakatud. Soomes käik lükkas hoo sisse hoopis ukse- ja hiljem ka aknatootmisele. “Teiste toodete kõrval valmistas tollane Haapsalu KEKi Eksperimentaaltsehh lastele lauamänge. Kuna Eestis tervisesõbralike värve, millega neid värvida, polnud, leidsime sobivad Soomest ja sinna me taas sõitsimegi. „Ühel õhtul olime kutsutud külla puitkiudtehase tootmisdirektori juurde sauna. Jutu sees ütles ta: „Poisid, mida te seal nende kirstude ja mänguasjadega mürate? Tehke parem uksi.““ meenutab arendusdirektor Rene Serg.

Mõte läks idanema ja et head nõuandjad, kontaktid ning eeskujud olid üle lahe soomlaste näol tekkinud, lükatigi ideele hoog sisse.

Algusaastad olid täis katsetusi – materjalid ja furnituurid toodi Soomest, esimesed tellimused vormistati Soome markade ja dollarite eest ning leidlikkust ning mis seal salata – ka raha, tuli ette näidata ka piiripunktides, sest just seal tunti kõrgendatud huvi, miks on ühe Soome-Eesti vahel sõitva sõiduauto amordid sedavõrd maadligi ning salong täis uksehingi ja –lukke.

Saekaatrijäätmete kokkuost Eestist ja teekond pargasega üle lahe Poris asuvasse Suomen Kuitulevy hoovil asuvasse väiksesse sadamasse sai üha tavapärasemaks. Sinna transporditud puidujäätmete vastu saadi pressitud puitkiudplaate, millest hakkasid valmima moodsad, tänapäevase väljanägemisega uksed.

Üks võtmemomente Haapsalu Uksetehase teekonnal oli kohtumine Rootsi ehituspoeketi Fredells esindajaga, Soomerootslasest ärimehega, kes Eestit väisas ning kellega õigel ajal õiges kohas kohtuti. Esimene suurem eksporditellimus sai kirjutatud kollasele märkmepaberile “Palun mulle kahe tahvliga valgeid uksi 100tk, kuue tahvliga valgeid uksi 200tk. Poisid, tehke ära!”. Ja poisid tegid. Ettevõtte usaldusväärsus kasvas ning rahvusvaheline kontakt tõi uued võimalused ning arengud.

Aastal 1995 valmis Haapsalu Uksetehases Eesti esimene sertifitseeritud tuletõkkeuks, mille vastavust katsetati ja kinnitati Soome tehnoloogia uurimiskeskuses VTTs. See samm pani aluse ettevõtte suutlikkusele ja oskustele tule- ja helikindlate uste tootjana, mis on tänaseni ettevõtte üks olulisemaid tegevussuundi.

Paarikümne inimesega startinud Haapsalu Uksetehases töötab täna pisut üle 170 inimese. Suurem osa ettevõtte toodetest valmivad tellimuspõhiselt, lähtudes kliendi vajadustest ja erisoovidest. Põhifookus on jätkuvalt ustel, sealhulgas tuletõkke- ja helikindlatel ustel, aknatootmise osakaal moodustab käibest umbes 10%.

Haapsalu Uksetehase tugevus seisneb eelkõige ettevõtte paindlikkuses, individuaalsuses ning suutlikkuses luua täpselt vajaminevad tooted konkreetse projekti jaoks.

Ehkki kindel rada on pea 35 tegutsemisaastaga juba sisse käidud, ei ole Haapsalu Uksetehas loorberitele puhkama jäänud. Nii nagu 90ndatel, osaletakse ka täna rahvusvahelistel suurmessidel, et püsida kursis rahvusvaheliste trendide ning uute tehnoloogiatega ja tuua innovatsioon ka Eestisse. Mis aga saab üldse ühe ukse juures ajas muutuda? Selgub, et nii mõndagi. Näiteks on mitmekesisemaks saanud materjalid, viimistlused ja funktsionaalsus, ent põneva nüansina hoopis uste suurus - standarduste mõõdud on aastate jooksul muutunud koguni 20 cm ehk kui varem olid need 210 cm, siis nüüd on uutes arendustes standardiks pigem 230 cm kõrgune ukseava.

Haapsalu Uksetehase teekond on inspireeriv näide sellest, kuidas oskused, julgus, rahvusvaheline koostöö ja kvaliteedile pühendumine viivad eduni ning püsimajäämiseni. Saunalaval tekkinud ideest hakata uksi tootma on saanud ettevõte, mis mitte ainult ei ole Eesti üks suurimaid uksetootjaid, vaid ka eksportija ja oma valdkonna innovator.

Mis on täna teistmoodi, kui 35 aastat tagasi 90ndatel aastatel alustades? Arendusdirektor Rene Serg naerab ja ütleb, et kui siis tegid ustele esimesed tellimused jämedema kaela ja kuldkettidega indiviidid, siis täna on klientuur muutunud. “Ja kui tolleaegsel turundusdirektoril oli kohtumistel käies relv vöö vahel, siis täna see enam ammugi nii pole,” muigab ta.