Niiskustagastusega ventilatsioon: mida see tähendab?

Normaalsest madalam õhuniiskus põhjustab ebamugavat kuivust limaskestades, hingamisteedes ja silmades. Samuti tekitab ülemäära kuiv õhk probleeme puitmööblile ning isegi hoone puitkonstruktsioonidele - need võivad liigse kuivuse tõttu lõhki kuivada. Nõnda võib näiteks aastakümneid vana puittrepp hoone renoveerimise käigus muutunud loomuliku ventilatsiooni ja küttesüsteemi väljavahetamisel tagajärjel muutuda täiesti kasutuskõlbmatuks, sest trepi liimpuidust astmed kuivavad liimliidetest lahti ja astmed lagunevad koost.

Hea pole hoonele ega inimese tervisele ka normaalsest kõrgem õhuniiskus. See toob endaga kaasa hallitusseente ja tolmulestade vohamise ning mõjub pikapeale halvasti ka hoone konstruktsioonidele, põhjustades korrodeerumist ja pehkimist.

Kuidas hoida hoone sisekliima ja suhteline õhuniiskus kontrolli all? Varasemalt prooviti toaõhk lihtsalt kütmise ja tuulutamise vahel pidevalt balansseerides piisavalt soe ja niiske hoida. Väga ebamugav ja ebastabiilne teguviis, mis polnud kuidagi energiasäästlik.

Õnneks on tehnoloogia areng jõudnud palju tänapäevasemate ja stabiilsemate lahendusteni. Parim lahendus on paigaldada majja niiskustagastusega ventilatsioonisüsteem. Niiskustagastusega ventilatsioonisüsteem on soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi täiustatud variant. Sarnaselt soojustagastusega ventilatsioonisüsteemiga, kus toaõhus ringlev soojus tagastatakse läbi soojusvaheti tuppa suunatavasse õhku, püüavad niiskustagastusega ventilatsiooniseadmed siseõhust niiskuse kinni ja suunavad selle koos värske välisõhuga tuppa tagasi. Niiskustagasti suudab tagastada kuni 70 protsenti väljapuhutavast õhus leiduvast niiskusest.

Niiskusvaheti plaatides on kasutatud spetsiaalset innovaatilist polümeerist membraani, mis võimaldab niiskusel kanduda väljatõmmatavast õhust uuesti ruumidesse sisse juhitavasse õhku. Ja kuna membraan on antibakteriaalne, hoiab see mikroobid plaadist eemal. Tänu sellele jõuab tuppa niiskus, mis on kahjulikest bakteritest ja mikroobidest puhas.

Niiskuse taset ruumides ei mõjuta ainult välised tegurid, ka igapäevane elutegevus lisab toaõhku omajagu niiskust. Nii pesemine, söögitegemine kui isegi hingamine tekitavad seda pidevalt juurde.

Nüüdisaegsed ventilatsiooniseadmed monitoorivad siseõhu niiskuse osakaalu pidevalt. Hästi tasakaalus ventilatsioonisüsteem jälgib mitmeid parameetreid ja kohandab vastavalt oma tööd. Näiteks on talvine õhk ülimalt kuiv. Samal ajal töötavad hoone küttesüsteemid külma ilmaga palju intensiivsemalt kuivatades hoone siseõhku veelgi. Targalt ja hästi ehitatud ventilatsioonisüsteem oskab sellises olukorras reageerida ega lase toaõhul ülemäära kuivaks muutuda.

Ventilatsiooniseadet valides on väga oluline arvestada kodu suurusega. Rusikareegel on, et valida võiks kolmandiku jagu võimsama seadme, kui on arvustuslik õhuvahetuse vajadus. Sellisel juhul ei pea ventilatsiooniseade töötama pidevalt täisvõimsusel ja sellel on varu ka ekstreemsete ilmaoludega toimetulekuks. Madalamal võimsusel töötavad seadmed annavad ka energiasäästu ja tekitavad vähem müra.

Milline ventilatsioonisüsteem koju kõige paremini sobida võiks, seda peaks arutama spetsialistidega. Ventilatsiooniseadme valik sõltub paljudest üksikasjadest. Oma rolli mängivad nii hoone maht kui arhitektuurne lahendus, küttesüsteemid, avatäited, soojustus ja konstruktsioonid.