RaRa. Rahvusraamatukogu uus tulemine

Seega ongi uuenevas hoones kasutusele võetud ja külastajatele avatud varem kinniseid alasid: muu hulgas terrassid, teatri- ja multifunktsionaalse konverentsikeskusega tornisaal. „Elu on muutmises, üha enam on vaja pöörata tähelepanu haridustegevustele, noortele suunatud toimetamistele. Selleks on uuenenud hoones terve korrus,“ tutvustab Igor Šramov. „Tänapäevaseid vajadusi arvestades on näiteks kõik koosolekuruumid viidud maja keskele ning aknaalused on inimestele aja veetmiseks ning haridustegevusteks.“

Lisaks rahvusraamatukogule leiab uuenevas hoones koha ka arhiiv, millesse on rajatud kindla temperatuuriga hoidlad. Esimesele korrusele on ehitatud ka kinosaal. „Lõpuks saab ka rahvusarhiivi filmiarhiiv täita oma seadusest tulenevat rolli ja arhiivifilme esitleda,“ toob arhitekt Marit Aripmann esile.

Kõige selle juures arvestati muinsuskaitse nõudeid millimeetri täpsusega: välisilmelt on hoone säilitatud täismahus, sees on aga lisatud uusi funktsioone ja süsteeme, seejuures sobituvad uued lahendused siiski kokku algse ideega.

Nagu ikka, toob suuremahuline rekonstrueerimine kaasa üllatusi, nii häid kui ka halbu. „Tegu on muinsuskaitsealuse objekti mõttes üsna noore hoonega, seega oli meie õnn, et palju arhiivimaterjale oli säilinud. Saime tutvuda arhiivimaterjalide, projektdokumentatsiooni erinevate versioonidega, isegi konstruktiivsete detailide kirjeldustega,“ räägib Marit Aripmann. „Paraku juhtus ka seda, et kui ehitaja konstruktsioonid avas, siis ei olnud paneelid selle suunaga, kui võinuks eeldada. Pidime mõttepause võtma, et leida lahendus, kuidas on parim edasi liikuda.“

Ehitaja Ehitus5ECO juhatuse liikme, projektijuht Andres Neemre sõnutsi olid üllatused peamiselt tingitud vana maja eripäradest: „Nõukogude aja lõpuaastate ebaühtlane ehituskvaliteet ja mittevastavaus kunagisele projektile on seganud kaarte. Samuti on nii pika ehituskestuse tõttu muutuses ka tellija vajadused, mis omakorda tõi kaasa olulisi lähteandmete muutuseid, näiteks hoone kaugjahutusele üle viimine. Lisaks on objekti ehitamise ajale langenud Ukraina sõja kriis ning ka koroonakriisi järellainetused. Nii et kerge pole olnud, pingutamist on kõvasti.“

Väljakutseks osutus ka logistika ehitusplatsi sees: „Erinevalt tavapärasest mõjutab ehitusplatsi logistika tööde järjekorda ja graafikut kordades rohkem. Sellega hakkama saamine eeldab head meeskonnatööd,“ tõdeb Neemre.

Igor Šramov hindab selliste takistuste kiuste koostööd ehitajaga heaks: „Nii mahuka objekti juures on ikka kaalumist, kuidas edasi liikuda, ent siiani oleme igati konstruktiivsete lahenduste ja otsusteni jõudnud.“

„Objekt on eriline, ikkagi rahvusraamatukogu. On hea näha, et ehitaja panustab kogu hingega, ka keerulised väljakutsed on lahendatud kvaliteedis järeleandmisi tegemata,“ lisab Aripmann.