Niiskuslekke varajane tuvastamine VILPE Sense lahendusega aitab vältida suuremaid remondikulusid

Nutikal VILPE Sense lahendusel ongi kaks peamist funktsiooni: niiskusanduritega jälgitakse niiskustaset ja juhul kui see on kõrge, hakatakse tuulutuskanalist niiskust välja ventileerima.

“Tuulutamisega varustatud süsteemi komplektis on ventilaator, juhtimiskeskus koos kahe anduriga ja mobiilne juhtimiskeskus, mis edastab andmed pilveprogrammi. Üks andur paigaldatakse katusele varjulisse kohta, teine katusekonstruktsiooni –see mõõdab reaalajas vähemalt kaks korda päevas niiskustaset ja temperatuuri nii konstruktsioonis kui ka välisõhus ning näitab seda seisu VILPE Sense programmis vastava graafikuna. Tänu anduritele on täpselt teada, millal ja kui palju on ventileerida vaja,” kirjeldab Danil.

Katuseventilaator paneb tuulutussüsteemis õhu liikuma ning selle võimsust reguleeritakse vajaduspõhiselt. “Kui kasutada lihtsalt ventilaatorit, pole teada, kui pikalt on ventileerida vaja, aga juhul kui andur tuvastab niiskustaseme tõusu katusekonstruktsioonis, kandub info juhtmevabalt juhtseadmesse, mis reguleerib siis katuseventilaatori tööd – see lülitub optimaalsele võimsusele, et üleliigne niiskus väljuks konstruktsioonist ja kui niiskus on eemaldatud, lülitub tagasi tavarežiimile.”

VILPE Sense nutikas lahendus on mõeldud kasutamiseks kõikidel hoonetel: nii uutel kui ka vanadel; nii korterelamutel, büroodel, äripindadel kui ka toomishoonetes. Üks katuseventilaatoriga komplekt katab ca 200 m2 lamekatuse pinda ja maksab tuhande euro ringis. Suuremal katusel tuleb kasutada rohkem pakette (n × 200 m2). Ventilaator paigaldatakse võimalikult kõrgele katuseosale, näiteks tuulutuse peakanalile harja­joonel. Tuletõkketsoonide puhul on vaja paigaldada igale tsoonile oma pakett või paketid. Tuulutuse kompensatsiooniõhk peab olema organiseeritud läbi parapeti tuulutuse või läbi täiendavate alarõhutuulutite (ühele katuseventilaatorile 2–4 alarõhutuulutit). Tuulutuskanalite puudumisel lisatakse 5–10 mm kõrgendusribad katuseventilaatoriga alarõhutuuluti alla.

Välisandur paigaldatakse sademete, otsese päikese­valguse ning lumekogunemise vabasse kohta, näiteks räästa alla, lisaandureid võib paigaldada võimalikesse riskiläbijooksukohtadesse nagu näiteks katusekaevud, läbiviigud jms. Samuti võib andureid tihedamalt paigaldada kas siis kogu katusele või selle osadele, et paremini tuvastada võimalikke läbijooksukohti, näiteks suurema liikluskoormuse või intensiivsema kasutusega alal.

Elektritoidet ehk -ühendust vajab vaid katuseventilaator, ülejäänud elemendid kommunikeeruvad juhtmevabalt. Süsteemi andurid mõõdavad nii ventileeritava ruumi kui ka välisõhu suhtelist niiskust ja temperatuuri. “Näiteks kui väljas on külm ja kõrge õhuniiskus, ta ei hakka kuivatama – nagu ka õue pesu kuivama viies kuivab see päikese ja tuule käes, kontrollib andur samuti, et tingimused oleksid kuivatama hakkamiseks piisavad.”

Ventileerimist reguleeritakse vastavalt välistemperatuurile, külmal talvel vähendatakse soojusenergia kadu, kuumal suvel suurendatakse seda ning sellega kaasnevalt paraneb ka hoone jahutus, kuivema välisõhu puhul ventileeritakse intensiivsemalt kui niiskete ilmade puhul jne.

Peale seda, kui niiskus on langenud normi piiresse, võib Sense süsteemi maha võtta, et seda mõnel muul objektil kasutada, aga sellega võib jälgimist ka jätkata. “Seda enam, et katus võib kannatada saada ka hiljem, hoolduse käigus või näiteks siis, kui paigaldatakse päikesepaneele," ütleb Danil, et kui töömehed on käinud katusel antenni või päikesepaneele paigaldamas ja teinud katusesse kogemata augu, ei pruugi nad seda ise tähelegi panna. Vaid sageli avastatakse leke alles siis, kui katus hakkab juba läbi jooksma ning siseruumide lagi tilgub.