• ST
  • 23.12.22, 13:20

Tehnopoli büroohoone kasutas ehitusprotsessis esmakordselt keskkütet

Cramo projekteeritud keskküttepuhurite lahendus tähendas mitukümmend protsenti odavamat hinda ja enam kui poole võrra väiksemat keskkonnajalajälge.
Tehnopoli büroohoone kasutas ehitusprotsessis esmakordselt keskkütet
Ehitusobjektil sisetööde tegemiseks on vajalik vähemalt 15-kraadine sisetemperatuur. "Praegusel jahedal ja rõskel aastaajal on kütmata betoonist siseruumis ebameeldivamgi kui väljas. Et ehitusprotsessiga siiski edasi liikuda, oli vajalik soe siseruum ja temperatuuri ühtlane jaotumine," ütles Cramo müügijuht Kaur Adamson. "Esmakordselt Eestis oleme arvutustega paika pannud, kui palju ja kuidas kasutada keskküttepuhureid. Soome kolleegide kogemused näitavad, et arvutused ja tehniline lähenemine tagab parema tulemuse nii hinna kui ka kütteefektiivsuse poolest."
Hetkel on kõige levinum kasutada objektide kütmiseks diiselpuhureid. "Võrreldes ehitusobjektide kütmist diisli, gaasi või elektriga, on kaugkeskkütte eelistamine kõige soodsam ja keskkonnasõbralikum viis. Keskküte tekitab diislist vähem müra ja suitsu, küll aga nõuab paigaldus natuke kauem aega ja läbimõtlemist," lisas Adamson. "Kaugküttepuhureid on kasutatud Eestis ka varem, kuid tunnetuslikult tegutsedes ei ole võimalik olulist kokkuhoidu saavutada."
Tehnopoli büroohoone arendaja Astlanda hinnangul on uus kütteviis tulnud selleks, et jääda. Eriti suuremate ehituste puhul tasub keskküttepuhurite kasutamine end igati ära. Arvutused näitavad, et näidisprojekti puhul tähendas keskkütte kasutamine 40% soodsamat küttearvet ning ka paremat lahendust keskkonnale, jättes eritamata 40 sõiduauto aastase läbisõidu jagu süsihappegaasi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Cramo plaanib pakkuda samasugust lahendust ka edaspidi. "Keskkütte kasutamine sobib Eesti oludesse hästi. Vajalike trasside kasutamine on lihtne ja odavam lahendus tasub praeguses majanduskeskkonnas end kindlasti ära. Tulevikku vaadates on keskkonnasõbralikumate viiside kasutuselevõtt järjest mõistlikum," lisas Adamson.
Eesti esimese keskkütte projekti talvine küttelahendus numbrites
•12 000 m2 ehituspinda kaheksal korrusel
•40% odavam kui diiselpuhuritega kütmine
•67% väiksem süsiniku jalajälg (Keskkütte CO2 maht: 85,9 kg/MWh, diiselkütte CO2 emissioon: 257 kg/MWh)
•Lihtsam haldamine, sest objekti kütmisele kulub umbes 1000 kg diiselkütust päevas

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.08.25, 11:39
TalTechi uuring kinnitab: Airoboti niiskustagastusega soojusvaheti on Eesti kliimas kõige tõhusam
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele