Autor: Paroc • 9. september 2022

Ventileeritavad seinad

Üks korterelamute seinte soojustamise lahendusi on nn ventileeritavad seinad – sellised, mille puhul jäetakse soojusisolatsiooni ja viimistluskihi vahele ventileeriv õhuvahe ning seina alla ja ülaossa luuakse avad välisõhu ligipääsuks sellesse vahesse. Sellised avad peavad olema mitte ainult seina all- ja ülaosas, vaid ka akende, uste või muude avade juures. Nii takistab ventileeritavas ruumis liikuv õhk niiskuse kogunemist ventileeritavatesse seintesse. Õhuvahe minimaalne laius on 25 mm.

Ventileeritavate fassaadide suur viimistlusmaterjalide valik võimaldab valida värvi, tekstuuri, paneelide tüübi ja suuruse vahel ning omavahel kombineerida mitmeid viimistlusmaterjale. Ehk siis hoone välisilme kujundamisel on väga laialdased võimalused. Kõige olulisem osa ventileeritavast seinast jääb aga fassaadiviimistluse alla – selleks on soojusisolatsiooni ja fassaadikatte kinnituskonsoolid/klambrid. Just nende materjalide valik konkreetse projekti jaoks määrab seina energiatõhususe.

Ventileeritavate fassaadide süsteemid

Ventileeritava fassaadi lahendus peab moodustama terviksüsteemi: kinnituselemendid – kronsteinid/klambrid, tüüblid, profiilid, soojusisolatsioon ja fassaadi viimistlus. Tuleohutuse seisukohalt on oluline süsteemi süttivusklass, samuti esitatakse soojusülekandeteguri väärtuse saavutamiseks vajalik soojusisolatsiooni paksus, iseloomulikud sõlmed ja seinakihi paigaldusnõuded.

Ventileeritavate seinte üks väga oluline osa on kinnitussüsteem. Renoveeritud hoonete ventileeritavates fassaadisüsteemides on enam levinud lahendus, kus fassaadi viimistlussüsteem kinnitatakse konsoolidele. Kinnituslahendused on eriti olulised ventileeritavate seinte puhul mitte ainult seetõttu, et kinnitussüsteemi elemendid peavad taluma fassaadi koormusi, lisaks kinnitatakse neile fassaadiviimistlus, vaid ka seetõttu, et nende materjal ja mõõtmed mõjutavad oluliselt seina paksust, soojusisolatsiooni valikut ja hoone energiatõhusust. Alumiiniumist kronsteinid/klambrid, mis olid pikka aega populaarsed, on juba asendatud roostevabast terasest kronsteini/klambriga. Need, kes otsivad kõrgemat energiatõhususe klassi, võivad kasutada ka ülitõhusaid basaltkomposiitkonsoole.

Alumiiniumi soojusjuhtivus on 13 korda suurem kui roostevabal terasel, seega on soojusisolatsiooni paksus alumiiniumklambrite korral palju suurem kui roostevabast terasest kronsteini/klambriga.

Soojustus

Kõige tavapärasem soojustamise viis on soojusisolatsiooni paigaldamine kahes kihis. Esimene ehk alumine kiht on peamine isolatsioonikiht. Selle paksus määratakse arvutustega ja, nagu juba eespool mainitud, sõltub suuresti kogu ventileeritavast fassaadisüsteemist. Peamine soojustuskiht paigaldatakse üldehituslikust plaatvillast PAROC Ultra või PAROC Ultra plus.

Tegemist on madala soojusjuhtivusega, mittesüttivate ja veeauru läbilaskvate PAROC kivivilla plaatidega. Peamise soojustuskihi kaitsmiseks tuule eest kasutame spetsiaalselt disainitud PAROC WAS 35t, PAROC WAS 25t või PAROC Cortex 30 mm paksuseid plaate. PAROC WAS 35t, PAROC WAS 25t plaadid on kaetud õhukese klaaskiudkihiga, on mittesüttivad ja vastavad kõrgeimale A1 euroklassile. PAROC Cortex b tuulekaitseplaadid on kaetud mittesüttiva veeauru läbilaskva kattega ja vastavad A2 s1 d0 euroklassile. PAROC Cortex plaatide liitekohad tihendatakse spetsiaalsete teipidega. Nurkade tihendusteipidega liimitakse ka plaatide liitekohad hoone nurkades ja servades. Pealiskate on kas valget või musta värvi. See on väga tõhus lahedus, mis sobib intensiivsema õhuvooluga seinakonstruktsioonides.

Teine ventileeritavate seinte soojustamise meetod on ühekihilise soojusisolatsioonikihi paigaldamine. Selleks kasutatakse kuni 200 mm paksuseid paneele PAROC WAS 35t. Need plaadid ei vaja täiendavat kaitset tuule eest, need kinnitatakse seinale mineraalvillaplaatidele mõeldud kinnitusdetailidega. Need plaadid on äärmiselt madala soojusjuhtivusega, stabiilsete mõõtmetega, veeauru läbilaskvad ja mittesüttivad.

Kui paksu soojustust on vaja renoveeritavale majale?

Nagu juba räägitud, sõltub soojusisolatsiooni paksus ventileeritava fassaadi kinnitusklambrite/klambri materjalist, nende mõõtmetest ja paigutusest, samuti soojusisolatsiooni omadustest. Allolevas tabelis on soovituslikud soojusisolatsiooni paksuse arvutused, et saavutada renoveeritavatele korterelamutele vajalik energiatõhususklass.

PAROC Cortex tuuletõkkeplaate saab ilma täiendavate ümberehitusteta vahetada PAROC WAS 25t või PAROC WAS 35t vastu, kuna nendel plaatidel on sama soojusjuhtivuse koefitsient 0,033 W/mK.

Antud tabelitest näeme, et soojusisolatsiooni paksus suureneb peaaegu 2 korda, kui süsteemi kinnitamiseks kasutatakse alumiiniumkonsoole.

Kui kasutatakse teistsugust süsteemi, tuleb arvutused teha konkreetse süsteemi kohta.

Iga ehitaja peaks teadma, et:

• soojusisolatsioon tuleb paigaldada soojustatud pinna vastu;

• plaadid tuleb paigaldada tihedalt üksteise vastu;

• kahekihilise soojustuse puhul peavad teise kihi plaadid katma nende all olevate plaatide liitekohad;

• villaplaatide vahele ei tohi jätta tühimikke, need tuleb täita;

• tuulekaitse plaatide PAROC Cortex plaatide paigaldamisel tuleb liitekohad, hoone nurgad ja avade servad tihendada spetsiaalsete teipidega.

Vaata täpsemalt: www.paroc.ee