Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus • 11. veebruar 2022

Kinnisvara kolib internetti – mida peaksime sellest teadma?

Möödas on ajad, mil kodu otsimisel tuli kasutada suust-suhu vihjeid ning reklaami postitusi kohalikes ajalehtedes. Nüüdseks on ka kogu kinnisvaraturg uuendunud ning kolinud pea täies mahus üle internetti. Kinnisvara edasimüüjad omasid 10 aastat tagasi kontoreid, kuhu tuli minna kohapeale, et teada saada, millised elamud ning hooned on valmis müügiks. Ajalehtedesse pandud järjepidevalt avalikustatud aegusid ajapikku ning reklaami avastades võis olla korter või maja juba ära müüdud.

Nõukogude Liidu lagunemise järel kerkisid linnadesse uudse disaini ning arhitektuuriga majad. Osaliselt olid samad hooned mõeldud elamuteks ning teised äripindadeks. Milline oli ehituslikult jaotus protsent ning kuidas sooviti lahendada nii ärilikel ning elamulikel eesmärkidel loodud pindlahendused? Keskmiselt jaotati ehitusfirmade poolt ning uute projekteerijate poolt pinnad pooleks. Tekkisid ka elamud, mille alumised korrused konfigureeriti hilisemalt äripindadeks, säilitades ülemistel korrustel elamupinnad.

Kasiinod kui hasartmängude maaletoojad ning teenusepakkujad olid siiski sunnitud kolima vanadesse nõukogude aegsetesse hoonetesse, kuna uute ning tarbijale vajalikud pinnad olid broneeritud. Uuendus kinnisvara teemal tekkis kiiresti 2000ndate aastate lõpus. Nutz töötab tänapäeval vaid online-versioonina, mis tähendab, et hasartmängude firmad võtsid aastaid hoogu veebi üle kolimiseks.

Internetti kolimise põhjuseid on kinnisvara äris olnud mitmeid, kuid järgnevalt nimetatavad on väga kasulikud olnud pikemas perspektiivis.

● Kuna veebis toimub kuulutuste lisamine ning kustutamine jooksvalt, ei teki veebi vananenud kuulutusi. Üheks enim kliente vihastavaid sündmusi on vananenud kuulutuste avastamine. Heade pakkumiste maha magamisel jääb tarbja ilma võimalusest ka üle panustada kinnisvara pakkumisi. Kuna kinnisvara on miljonite suurune äri, ei taha kinnisvara pakkujad teha ühtegi vale sammu oma teenuse pakkumisel.

● Reklaamindus on aastatega kasvanud vastavalt tarbja nõudmistele. Sotsiaalmeedia kanalid on ideaalne võimalus oma pakkumiste jagamiseks, sest inimesed veedavad sotsiaalmeedia kanalitel tunde oma päevast. Facebook on olnud ideaalne koht oma teenuse reklaamimiseks, sest täna boost programmile on võimalik valida ka kindel sihtgrupp, kelle suunas oma reklaami näidata. Google aitab samuti oma pop-up reklaamidega levida veebilehtedele, millel on suur kasutajate liikumine.

● Lepingute sõlmimine ei olnud kunagi nii lihtne nagu see on hetkel. Varasemalt oli vaja ostulepingute jaoks sõita asukohta kohale. Tänu elektroonilisele allkirjale, saab ostud sooritada ning lepingud vormistada ka reisil olles ning kodustel põhjustel eemal olles. Pimesi ei tohiks siiski ühtegi kinnisvara osta. Kinnisvara haldurid üritavad kaugostjatele pakkuda parimaid fotosid asukohast ning detailset infot, kuid siiski võib ostu järgselt tekkida lahkarvamusi, mille lahendamine toimub firma siseselt ning raskemate tagajärgedega.

● 88% ulatuses kasutavad kodude otsijad kinnisvarahalduri abi, seades ette nõudmised, mida võiks haldur kasutada. Veebis on lihtne leida haldur, kes vastab ostja nõudmistele.

● Välismaiste pindade ostmisel ei tule enam kohale lennata kuhu iganes soovitakse maja või pind osta. Kohalikud kinnisvarafirmad teevad reklaami nii ajakirjanduses kui ka veebis ning just läbi veebi on võimalik ka oma unistuste kodu leida väga lihtsalt.

Kuna kinnisvaraäri on lähima kümnendi jooksul kolinud pea 100 protsendi ulatuses veebi, saab läbi otsingumootorite leida endale sobiv kinnisvara müüja. Veebis kasutatakse kuulutuste juures ka kohapeal tehtud pilte ning ise kohale ei pea sõitma, et kontrollida seisukorda. Igati väärt uuendus äris, mis toimib tänu inimvajadusele leida korralik kodu või äripind.

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785