Autor: Kunda Nordic Tsement • 29. jaanuar 2022

Kunda Nordic Tsement 30: Eesti ehitaja saab oma tsemendi endiselt Kundast

Haabersti ristmik
Autor: AS Kunda Nordic Tsement
Kundas on veel inimesi, kes mäletavad nõukogudeaegset tsemenditehast, kui õunad koduaias olid tsemendist hallid, telefonitraate ümbritses mitmesendine tsement – „kaitsekiht“ ja Tallinnast tehasesse koosolekule saabunud tšinovnikud (ametnikud) ei leidnud hoonest uuesti välja tulles oma musti Volgasid üles kuna need olid vahepeal kattunud halli tsemenditolmuga... Nüüdseks on see juba kauge minevik.

Valitsus otsustas 1992. aasta aprillis asutada riigiettevõtte Kunda Tsement baasil aktsiaseltsi ning 1992. aasta juunis asutati AS Kunda Nordic Tsement. 1992. aastal erastati Kunda tsemenditööstusest 35%, 1994. aastal veel 15,1% ning 1999. aastal erastati AS Kunda Nordic Tsement täielikult.

ASi Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Meelis Einstein
Autor: AS Kunda Nordic Tsement

„Aktsiaseltsi moodustamine andis võimaluse välisinvesteeringute kaasamiseks Eesti ainukese tsemenditööstuse kaasajastamisse,“ sõnas ASi Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Meelis Einstein, kes on ühtlasi Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees. „Väliskapitali kaasamine oli tol ajal ainus võimalus tsemenditootmist Eestis jätkata.“

Praegu kuulub AS Kunda Nordic Tsement 75% ulatuses HeidelbergCement Groupile ja 25% ulatuses Iiri kontsernile CRH, kes on mõlemad juhtivaid ehitusmaterjalide tootjaid maailmas. Ettevõttel on kaks strateegilist suunda – tsemendi tootmine ja killustiku tootmine.

Tondiraba Jäähall
Autor: AS Kunda Nordic Tsement

Esimese suure investeeringuna valmis Kunda moodne kaubasadam (1994), mis on saanud väga tähtsaks ekspordi-impordiväravaks Ida-Eesti ettevõtetele. Esimene uuendatud pöördahi käivitus 1995, teine 1996 ja kolmas 2007.

Kunda on roheline linn

Tundmatuseni on muutunud ettevõtte keskkonnajalajälg. Kui 1990-ndate algul paiskus tehase korstnatest tuhandeid tonne heitmeid, siis nüüdseks on Kundast saanud roheline mere- ja sadamalinn.

Tigutorn Tartus
Autor: AS Kunda Nordic Tsement

Üheks säästva arengu suurepäraseks näiteks on kahtlemata põlevkivituhktsemendi kasutuselevõtt Kunda tsemenditehase ja Narva põlevkivielektrijaamade koostöös – esiteks vähendas see oluliselt põlevkivitööstuse keskkonnajalajälge ning teiseks võimaldas luua tsemendimargi, mis põlevkivituha lisamisega klinkrile lubas kasutada vähem kütust, tekitada vähem CO2 ning lõi vastupidava tsemendimargi kodumaisest teisesest toormest, millel olid tsemendi jaoks eriti head omadused. Vastupidavast põlevkivituhktsemendist on ehitatud ka näiteks Tallinna teletorn.

Meelis Einstein: „Viimastel aastakümnetel meile heaks eeskujuks olnud Põhjamaade ja Saksamaa kogemused, võib öelda kohati isegi sund – teha asju korralikult, keskkonnasäästlikult, keskkonnasõbralikult, on muutnud kardinaalselt tehase keskkonnakaitselist olukorda.“

Tallinna teletorn
Autor: AS Kunda Nordic Tsement

Kunda tsemenditehas on olnud Eestis eestvedajaks mitmetes säästva arengu- ja keskkonnategevuses

Ligi 30 aastat on tehtud looduskeskkonna uuringuid, sh hinnatud Toolse jõe ja karjääripiirkonna põhjavee ning Kunda jõevee seisundit ja välisõhu kvaliteeti ning uuringutega jätkatakse ka tulevikus.

Aastatel 2008 -2009 viidi ellu alternatiivkütuste projekt, mille eesmärgiks oli fossiilsete kütuste kasutamise ja keskkonnasaaste vähendamise läbi jäätmete kütusena taaskasutusse võtmine. Kokku on tsemendipõletusahjudes põletatud üle poole miljoni tonni jäätmekütust, ehk pool miljonit tonni olme- ja ohtlikke jäätmeid jäi prügilasse ladestamata ning need jäätmed on tooteks konverteeritud.

Ihaste sild Tartus
Autor: AS Kunda Nordic Tsement

Juba aastaid on ettevõte teinud koostööd loodushuvilisi koondavate organisatsioonide ja teadusasutustega, nagu BirdLife International ja Eesti Ornitoloogiaühing, OÜ Rewild, Eesti Maaülikool ning Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Uuritud on kaldapääsukeste populatsiooni, mille põhjal valmis juhendmaterjal Eesti mäetööstus-ja ehitusettevõtjatele. Läbi on viidud imetajate, taimestiku, kahepaiksete, kiilide ja kalastiku inventuur. Nende uuringute põhjal on valmimas karjääride täiendatud elurikkuse kavad, et tagada liigirikkuse säilimine ja suurenemine nii kaevandamise käigus kui ka karjääride korrastamise järel.

30 aastaga on ettevõte keskkonnainvesteeringuteks kulutanud 27 miljonit eurot. Riik on keskkonnaalaste investeeringutega ettevõtet toetanud rohkem kui 5 miljoni euroga.

Eesti Rahva Muuseum Tartus
Autor: AS Kunda Nordic Tsement

Eksport on oluline

Tsemenditootmine Eestis on pea algusest peale olnud seotud ekspordiga – tsementi efektiivselt toota ainult väikesele Eesti turule ei ole võimalik. Seepärast võib ka meie lähiriikides – Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Venemaal – ridamisi leida hooneid ja rajatisi, mis valminud Kunda tsemendist.

Kõige rohkem on Kunda tsemendivabrik olnud n-ö Eesti oma vabriku algusaegadel, siis kui põhiomanikud olid Kunda mõisnikud Soucantonid. Edaspidi on Kundas tsementi toodetud kas taanlaste, venelaste või nüüd sakslastega koostöös. „Kodumaise tsemenditehase olemasolu on taganud Eesti ehitajatele alati püsivad ja stabiilsed tsemenditarned ning seda ka ehitusturu kõrgperioodidel. Koduturu kindlustamine kvaliteetse tsemendiga on olnud alati meie esimene ja kõige tähtsam ülesanne,“ ütleb müügidirektor Imre Leetma.

Eesti Kunstiakadeemia Tallinnas
Autor: AS Kunda Nordic Tsement

Heitmekvoodid

Seoses järjest kõrgemate CO2 heitekvoodi hindadega ning tehases kasutusel olnud vana ja energiamahuka tootmistehnoloogia tõttu, võttis HeidelbergCement Group vastu otsuse Kunda tehases klinkri tootmine lõpetada.

Alates 2020. aastast tuuakse Kundasse klinker kontserni Slite tehasest Rootsis. Seal on kaasaegse(ma) tootmisprotsessi tõttu võimalik toota väiksema süsinikujalajäljega tooret ning HeidelbergCementil ja Slite tehasel on ambitsioon jõuda aastaks 2030 süsinikneutraalse betoonini. Mis tähendab seda, et ka Kunda tehases jahvatatud tsemendist toodetud betoon on tulevikus süsinikneutraalne. Selleks on algatatud süsiniku kogumise ja säilitamise projekt (CCS -inglise keeles carbon capture and storage), lisaks on aga vaja suurendada biomassi osakaalu kütustes, tegeleda tsementide puhul teadus- ja arendustööga ning leida uusi alternatiivseid lahendusi toormaterjalile ja süsinikuintensiivsele klinkrile.

Eramu Viimsis
Autor: AS Kunda Nordic Tsement

Nende lahenduste leidmiseks on Kunda tsemenditehases tehtud aastaid tööd – möödunud aastal katsetati kaltsineeritud savi tootmist klinkri asendusainena ning lähiajal on plaanis katsetada vulkaanilise tuha jahvatamist. „Kunda Nordic Tsement on tsemenditootja, turgu valitsev tervikliku tooteportfelliga tsemendifirma,“ räägib Meelis Einstein. „Selliseid jahvatustehaseid, kuhu klinker, üks tsemendi tootmiseks vajalik põhitoore, sisse tuuakse, on maailmas palju.“

Kundas klinkri tootmise lõpetamine vähendas ASi Kunda Nordic Tsement süsinikujalajälge ca 28%. Eesti CO2 heide vähenes klinkri tootmise lõpetamise tõttu umbes 600 000 tonni võrra aastas. „Meie üleminekul Slite klinkrile oli eesmärgiks, et tsementide lõppnäitajad jääksid samaks,“ sõnas Imre Leetma. „Võib öelda, et tsementide kvaliteet on keskmiselt isegi tõusnud.“

AS Kunda Nordic Tsement müügidirektor Imre Leetma
Autor: AS Kunda Nordic Tsement

Samaaegselt teiste tsemendimarkide uuendamisega toimus ka põlevkivituhktsemendi retsepti uuendamine. Komposiittsement CEM II/A-M(T-L) 42,5R on nüüdsest keskkonnasõbralikum, sest selle tootmisel tekib vähem süsihappegaasi. Uue põlevkivituhktsemendi margi kasutuselevõtt oli tingitud sellest, et Eesti Energia Narva elektrijaamad vahetasid tolmpõletuskatlad välja keevkihtkatelde vastu. Keevkihtkatelde tuhka ei oldud siiani tsemendi sideainena kasutatud.

„Tsemendiveskid on raskepärased masinad, kuid nad jahvatavad inimestele vajaliku ehitusmaterjali algosi,“ räägib Meelis Einstein. „Paistab, et iga põlvkond peab oma kolme põrsakese majavaidluse läbi tegema, mis on parem – põhk, puu või kivimaja?

Tsement ja sellest valmistatud betoon ei kao ehitamisest kuhugi, sest ükski teine materjal ei suuda teda asendada – majade, sildade, teede, tuuleveskite, kanalisatsiooni- ja veevõrkude, karjalautade, silohoidlate, sadamate, jne jne ehitamisel. Inimesed on ränka vaeva näinud, et põhumajadest välja rabeleda.“

Alates 1871. aastast, kui Kunda mõisnik John Carl Girard de Soucanton hakkas oma maadel tsementi valmistama, on Eestis toodetud kokku 121,94 miljonit tonni tsementi. Valdav osa sellest on toodetud Kundas.

„Eesti ehitaja saab oma tsemendi endiselt Kundast,“ sõnab Meelis Einstein.

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785