Autor: Karl Bilder • 21. detsember 2021

Kuidas reageeris ehitusturg pandeemia alguses?

Juba 2019. aastal oli näha märke ehitusturu langusest. Aasta 2020 algas ebakindlalt, millele lisaks tekkis ka hirm pandeemia puhkemise ees. Juba märtsis toimus maailmas esimene sulgemiste laine ning kõik eeldasid, et 10 aastat tagasi toimunud kriis kordub taas. Hakati kohe hoogsalt kärpimise plaane tegema. Professionaalne ehitusturg oli teadmatuses, peatati osad investeeringud, palju võeti mõtlemisaega, objektide valmimise aegu lükati edasi ning ehitusturg läks langusesse.

Kas tootjad tegid õigesti kui tootmist vähendasid?

Tootjad eeldasid, et nõudlus langeb, vaadati üle kulud, vähendati tootmist, et tooteid liiga palju lattu ei koguneks. Lisaks üle maailma toimunud ühiskonna sulgemised peatasid töö ka tehastes, mis vähendas veelgi tootmismahtusid.

Miks suurenes ehitusmaterjalide nõudlus?

Keegi ei osanud ette näha, et areng sellise suuna võtab. Samal ajal kui inimesed pidid püsima kodus, siis tarbija hakkas vajama paremaid töötingimusi kodus, ruumi oli vaja juurde, uut kinnisvara oli vaja soetada, remonti oli vaja teha. Eratarbijad hakkasid oluliselt rohkem ehitus- ja viimistlusmaterjale tarbima. Samal ajal kui ehitusturg langes, kasvas jõudsalt eratarbimine. Kuna tehased vähendasid tootmist, siis tekkis mitmetel juhtudel selge valearvestus ja toodete puudus. Aasta keskel aga mõisteti, et koroonaviirusega peame koos edasi eksisteerima ning see ei mõjuta meid suure majanduslangusega nagu algselt arvati. Sellest tulenevalt jätkati ka ehitustegevusega ning ootele pandud objektid läksid käiku. Nõudluse kasvule üritati järgi jõuda ja objektide valmimisel kaotatud aeg tasa teha. Teine poolaasta oli ehitusturg juba kasvutsüklis. Ka suurem nõudlus kasvatas erinevate äride vajadusi suurema pinna järele ning sellest tulenevalt hakati laiendama ja ehitama endale juurde laopinda või vajadustele vastavaid suuremaid ehitisi.

Mille poolest 2021 aasta silma paistis?

Sellel aastal tabas kogu maailma toorainete puudus ja kaubavedude hilinemised tekitasid suure kaupade defitsiidi. See väljendus tarbija jaoks hinnatõusudes ja pikemates ooteaegades. Igal tootegrupil olid hinnatõusuks erinevad peamiselt üksteisest sõltumatud põhjused.

Millest tulenesid ehitusmaterjalide pöörased hinnatõusud?

Üks esimesi, mille hind tõusis, oli puit. Ühendriikides kasvas elamuehitus jõudsalt tänu erasektori järsult kasvanud nõudlusele. Sellele nõudlusele vastupidiselt tekitas defitsiiti USA majanduslik kemplemine Kanadaga, kust ei saadud puitu kätte. Ühendriikide turul tekkis suur nõudlus puidu järele ning suurema hinnaga imporditi seda Euroopast. Baltikumi kohalikel puidutootjatel tasus ära müük koos transpordiga USA-sse, kus hind ja nõudlus olid tol hetkel kõrgemad kui meil Baltikumis. Eriti hästi väljendus see OSB plaatide osas, mille tehas asub Lätis ning mille toodangust 90% liikus üle ookeani. See tekitas vaakumi kohalikule turule, mis vastuseks hinnatõusude abil pidi siis konkureerima kaudselt USA hindadega.

Ühiskonna ja piiride sulgemised halvasid sadamate töö ja suutlikkuse laevu teenindada. Kauba liikumine peatus maailmas osaliselt ka Suessi kanali laevaõnnetuse tõttu. Kõik see tekitas ka viivitusi tarneahelates ning andis hoogu juurde defitsiidile. Lisaks eskaleerus USA-Hiina kaubandustülist tekkinud pidevalt kasvav defitsiitne olukord, mis sai alguse eelmise Ameerika Ühendriikide presidendi ametiajast. Maailma suurim metalli tootja on Hiina, kellel polnud enam konteinereid, et tarnida metalli Euroopasse. Konteinerid seisid kuskil sadamates ootel ja laevadest tekkisid sadamatesse järjekorrad.

Meie majanduspiirkonnas tekkis ka suur polümeeride puudus, mis muud maailma palju ei puudutanud. Ida-Euroopa polümeeride tehas põles maha ning paljud sellest sõltuvad tootjad jäid ilma oma toormest. Sellest toormest sõltuvad laiapõhjaliselt paljud tootegrupid nagu värvitööstus, krohvid, EPS plaadid jne. Eriti tugevalt tekkis just viimasest suur puudus ning oli hetki, kus EPS soojustust polnud enam kuskilt saadaval. Kui järsku pakkumine väheneb ja vastassuunaliselt tarbimine just suureneb, siis paratamatult tekitab see hinnatõusu. EPS plaat kallines rohkem kui kaks korda.

Praeguseks hetkeks pole enam konkreetset tootegruppi, mille järele poleks suurt nõudlust ning mille tarned poleks defitsiidis. Kinnisvara hinnad teevad rekordeid, sest pole piisavalt uusi arendusi peale tulnud ning ehitusmaterjalid ja ehitus on üldiselt tunduvalt kallinenud. Lisaks annavad nõudlusele kindlasti hoogu juurde ka vabanenud pensionifondide rahad.

Kuidas muutsid hinnatõusud klientide ostukäitumist?

Kui ikkagi ei ole soovitud tooteid saadaval, siis kliendid kaaluvad alternatiivseid tooteid ja lahendusi. Prooviti ära kvaliteetsemaid ja kallemaid tooteid ning õpiti neid ka rohkem hindama. Defitsiit tekitas ehitajates hirmu, et neil pole tooteid õigel ajal saadaval või hinnad muutuvad. Tekkis ostupaanika ja hakati pikemalt materjali ette ära ostma. See aga tähendas, et defitsiitses olukorras, kus materjale pole piisavalt saadaval, osteti ära tooted hetketarbimise arvelt ning see tekitas veel rohkem defitsiiti. Positiivse joonena saab veel välja tuua, et peatöövõtjad ja tehased hakkasid mõtlema pikemalt ette ning planeerima ehitusmaterjale juba projekteerimise käigus.

Karl Bilder pidi otsima klientide jaoks tavapärasest rohkem tooteid ja seda alternatiivsetest allikatest. Me rikastasime oma toodete tarnijate valikut, et leida pidevalt muutuvas olukorras tooted sealt, kus neid saada oli. Mäletamist mööda ei jäänud ükski klient ilma materjalita. Kohati olid pikemad ooteajad, millega kliendid harjusid arvestama ning planeerisid oma vajadusi seega pikemalt ette. Kohati tuli ka ette, et pakkusime lahendusi alternatiivsete materjalidega, mis enamasti tähendab ka kvaliteetsemat lõpptulemust. Kui kliendi jaoks on materjali hind niikuinii kõrgem, siis selles hinnaklassis eelistatakse juba kvaliteetsemaid ja ökoloogilisemaid lahendusi, mis on kohe ka saadaval.

Peatöövõtjatel on peaaegu võimatu teha fikseeritud hinnaga pakkumisi. Näiteks lepitakse kliendiga kokku, et materjali hinnariski jagatakse tellijaga. Peatöövõtja teeb endast parima, et leida parima hinnaga tooted ning kui hinnad muutuvad, siis Tellija maksab osa sellest vahest kinni.

Kuidas mõjutab energia kallinemine ehitusmaterjalide hindu?

Viimaste kuude jooksul on meil toimunud tohutu energiahinna tõus. Elektrihind on tootmise juures üks olulisemaid kulukomponente. Suurimat mõju avaldab see betooni tootmisele, mis kallineb kordades. Seega paratamatult annab energiahinna kallinemine hoogu juurde ka ehitusmaterjalide hinnatõusudele.

Kuidas toimub rohepööre ehitussektoris?

Kui ehitussektor toodab 39% Euroopa kasvuhoonegaasidest, siis see on väga mõjutatav energiahindadest ning oluline tegur emissioonide vähendamiseks. Näiteks Prantsusmaal on plaan saavutada ehitussektoris energiatõhusus, materjalide kombineerimine ja puidu osakaalu tõstmine betooni arvelt. Norras on puitkõrghooned uus trend. Betooni kasutamine hoonete ehitusel on 30 aasta vältel sügavalt juurdunud, aga betooni tootmine ja kasutamine on väga suure süsiniku jalajäljega. Iga materjali tootmine aga mõjutab keskkonda erinevalt. Tänu sellele, et kasutatakse taastuvaid ehitusmaterjale, saavad hooned ka paremad keskkonnamärgised. Eestis toodetud puitmajade kvaliteeti hinnatakse. Ehitusplatsil loodetakse saavutada süsinikneutraalsus uute energiaallikate, ehitustehnikate ning ka materjalide kasutuselevõtuga.

Hoonete energiatarbimine moodustab 40% kogu tarbimisest, samas kui 85% Euroopa Liidu hoonete energiakasutusest on ebaefektiivne, siis tõstes elamute soojusefektiivsust, vähendame ka kasvuhoonegaaside emissioone. Hetkel renoveeritakse olemasolevatest hoonetest Euroopas vaid 1% aastas. Renoveeritud ja soojapidav hoone tähendab väiksemat energiakulu igale tarbijale. Euroopa roheline kokkulepe näeb ette renoveerimislainet, mis peaks järgmise kümne aasta jooksul renoveerimisi kahekordistama. Selle eesmärgi teostamiseks on vaja kasutusele võtta uuemaid materjale ja tehnoloogiaid. Alates 2021. aastast peavad olema kõik uued hooned liginullenergiahooned. Näitlikult selle saavutamiseks peaks ühe maja seina paksus olema koos soojustusega üle meetri, et tagada piisav soojusefektiivsus. Uute materjalidega, mida Karl Bilder pakub, saab soojustus olla sama näitaja juures 5 korda õhem. Teise variandina asutakse tootma krundil ise elektrit.

Kuidas Karl Bilder toime tuli koroona piirangutega?

Meil on aasta möödunud suure töökuse tähe all. Oleme pidanud olemasolevate inimestega suutma väga suure mahu ära teenindada. Kui esindused ei tohtinud enam müügisaalis kliente teenindada, siis Karl Bilder kontseptsioon oli hästi sobiv ja kohanev taolisteks olukordadeks. Kliente tuli teenindada läbi kaupluse ukse. Kliendid andsid oma tellimused telefoni või e-maili teel ette teada, kohapeal autos istudes või otse ukse tagant.

Karl Bilder esindustes asub müügilett kõikide toodete keskpunktis. See tähendas, et väiksemad tooted komplekteeriti teenindussaalist kiirelt kokku, kaotamata seejuures aega. Seega muutus kohati teenindus klientide jaoks veelgi kiiremaks ja efektiivsemaks. Suurema kauba said kliendid kätte aga laost või lasid samal või järgmisel päeval otse objektile tuua.

Karl Bilder oli ka esimene oma valdkonnas, kes võttis kasutusele enda esinduste juures pakiautomaadid. Klientide vajaduste muutumisel leidsid Karl Bilder 24h ekspresskapid pea kümnekordselt rohkem kasutust võrreldes varasemaga. Klientide jaoks muutus oluliseks saada kaup kätte kontaktivabalt ja ööpäevaringselt. Kokkuvõttes jäi Karl Bilder 2020. aastal väiksesse kasumisse. 2021. aasta lõpetame juba korralikult plussis. Kriiside kiuste oleme alati suutnud ikkagi kasvada.

Milliseid ehitusturu muutusi toovad järgnevad aastad?

Ehitus on inertne ja seega mõjutatud tugevalt praegusest aastast. 2022. aastal jätkub vähemalt esialgu kasv. Elamuehitus on kantud suures osas sellel aastal tekkinud nõudluse kasvust. Eks kinnisvara hinnad on kasvanud ka jõudsalt ning see mõjutab inimeste suutlikkust neid soetada. Summaliselt võib ju sektori käive kasvada, aga mahud hakkavad tasapisi vähenema. Suured infrastruktuuri ehitusobjektid nagu ka Rail Baltic kasvatavad ehitussektori mahtu, aga tegelikkuses ei peegelda see ehitussektori tegelikku seisu. 2023. aastal võime näha kinnisvara buumi taandumist ja ehitussektori langust.