Autor: Äripäeva eriprojektide toimetus • 13. oktoober 2021

Oma kodust unistades on tähtis julge pealehakkamine

Kuidas ehitada oma unistuste kodu? Millisest materjalist? Kui suurt? Kas individuaalprojekt või valmislahendus? Milline on mõistlik eelarve? Valikute virr-varr võib esmapilgul pea sassi ajada, ent julge pealehakkamine ja piisav süvenemine on siinkohal lahenduseks.

Uut kodu valides on vaja teha valik, kas eelistada korterit või maja. Määrav pole mitte ainult hind, vaid ka vajadus: kas on vaja grillimiskohta, kas on vaja ruumi külalistele, milline on asukoht, millised pere liikumisvõimalused. Oma plussid ja miinused on nii korteril kui ka majal.

„Tüüpjuhul on esimene pereelamuks soetatud maja Eestis umbes 120–150 ruutmeetri suurune, lisaks terrassid jmt lisapinnad. Ja kindlasti eelistatakse kolme magamistuba,“ räägib Kinnisvarabüroo Uus Maa kutseline maakler Ketlin Jundas.

Hind – see keeruline küsimus

Kodu hind võib palju kõikuda, ent rusikareeglina kulub uue maja ehitamiseks suurusjärguna 300 000 eurot, soodsamate viimistlusmaterjalide ja väiksema hoone puhul saab hakkama ka 250 000 euroga.

„Tegelikult on päris keeruline öelda messil kliendile, kui palju üks maja maksab, ehitada saab väga erineva hinnaga,“ teab Jämerä müügi- ja ehitusjuht Herki Kerde. „Rusikareeglina maksab kivimaja n-ö võtmed kätte lahendus umbes 1500 eurot ruutmeeter“. Alati on siiski võimalik eelarvega mängida ja võtmed kätte lahenduse asemel rohkem ise panustada.

On neid, kes eelistavad valmismaja ja on ka individuaalprojekti otsijaid, sageli on aga lahenduseks kohaldatud tüüpprojekt. Herki Kerde sõnutsi on Jämeräl selles osas pikk kogemus ning pakutakse lisateenuseid, näiteks projekteerimine, eelarvestamine või paigaldus. „Me müüme küll kataloogimaju, ent umbes pooltel juhtudel tuleb lahendust vastavalt kliendi soovidele kohendada. Õnneks on meie projektides lihtne muudatusi teha. Meil on välja töötatud sõlmlahendused, ent plokkidest ehitades saab olla paindlik ning luua just nii eriilmelisi lahendusi, kui klient soovib. Kataloogiprojekt annab lihtsalt võimaluse kuskilt alustada, on tavaline, et kliendile meeldib ühe maja välimus ja teise põhiplaan.“

Ise tehtud, hästi tehtud?

Uue maja maksumus kujuneb materjali ja töö hinna summana, viimase osas saab ise panustades reaalselt kokku hoida, ent kui tellija ei ole ehituses kogenud, ei tasu liiga suurt ampsu kahmata – muidu võib juhtuda, et maja jääbki valmimata.

„Eesti inimene üldiselt siiski niipalju panustab, et on mõttega asja juures ja teeb endale selgeks, kas jooniselt nähtu vastab tema ettekujutusele. Niisugust teenust Eestis ei ole, kus inimese eest otsustataks,“ naerab Herki Kerde. „Järgmine samm on aga projektijuhtimine. Tuleb teha otsus, kas tegeleda sellega ise või kaasata abiline, kes vaatab, et kõik oleks nii, nagu tellija soovib.“

Rohkelt töövõtjaid kaasates ei maksa ehitust siiski liialt keeruliseks ajada: majaehituse saaks ju ka tuhandeks pisikeseks tööks jagada ja tellida iga tükikese erinevalt tegijalt, paraku kipub niisugune praktika lõppema pettumusega, sest ajakulu ei ole enam mõistlik. „Töid tasub koondada, näiteks tellida majakarbi ühest kohast. Erinevate osade arv peaks jääma mõistlikuks, pigem piirduda 6–7 lepingupartneriga, muidu hakkab asjaajamine ka elukutselisel projektijuhil üle jõu käima,“ ütleb ta.

„On olukordi, kus maaklerina näen, et inimene suudab oma majaunistuse kas ise või koos partneritega edukalt ellu viia, aga vahel on ka nii, et soovitan ikkagi valida valmispaketi, sest iseehitamiseks ei ole ressurssi või võimekust,“ tunnistab Ketlin Jundas. „Selles osas tuleks alustada ikka oma oskuste ja võimaluste kaardistamisest.“

Kindel kodu kivist või puidust?

„Maja ostes on iga pere erinev, mõni otsib kivimaja, teine telliskivivoodriga kodu, kolmas soovib elada puitmajas. Mõnel on kindel idee, et ta eelistab suuri aknaid, samas mõni ütleb, et näidake, mis teil on,“ teab Bauroci müügidirektor Margus Oja.

„Vahel on vaja oma silmaga variandid üle vaadata, et saada aru, mida soovitakse,“ lisab Ketlin Jundas.

On vana tõdemus – pole halvem üks ega teine, määrav on kliendi eelistus. Nii mõnigi laudisega kaetud kivimaja võib väljast ka puitmajana tunduda. „Põnev fakt on see, et pärast tulekahju taastatud Nõmme ajaloolise turuhoone laudisega kaetud seinad on tegelikult ehitatud bauroc CLASSIC 200 plokist,“ räägib Margus Oja.

On aga näiteks poorbetoonplokid rohkem betooni või puidu omadustega? Margus Ojal on vastus varnast võtta, nimelt on tegu kindlasti kiviga. „Rääkides baurocist, on poorbetoon soojapidav ja loodussõbralik materjal, otsekui puidu omadustega kivi, vaid oksakohti ei ole sees.“

Õige on, et 50-aastane kivimaja on sama hea kui äsjaehitatu ja ka poorbetoonist hoone ülalpidamiskulud on väikesed. Niisuguse kodu pluss on pikaealisus, bauroc ka ei mängi seinas, viperusi ehitamise käigus ei teki.

Oluline pluss on samuti konstruktsiooniline lahendus: nimelt on Bauroc välja töötanud terviklahenduse- olemas on nii laepaneelid, sillused, plokid, liimsegud ja ka krohvisüsteem – kõik, mida eramu karbi ehitamiseks vaja läheb. „Üldiselt – mida enam kihte, seda suurem risk, et midagi võib viltu minna. Selles osas on poorbetoonplokid pikaealine ja kindlam valik,“ teab Margus Oja. „Seina ennast ei ole vaja hooldada, aastatega võib soovi korral viimistlust uuendada, värvi- või tapeedilahendust kaasajastada, see muudab asja palju lihtsamaks.“

Plusspoolele tuleb märkida ka see, et soojapidav poorbetoon on hea soojusisolaator: tulekahju korral levib kuumus seinas aeglasemalt ja kokkuvõttes on poorbetoonil parem tulepüsivus kui teistel kivimaterjalidel.

„Maju on aastasadu ehitatud, erinevatest võimalustest teavad nii maaklerid, ehitajad kui ka projekteerijad. Raskeim samm on pealehakkamine. Aga kui on tahe ja finantsvõimekus, saab luua just niisuguse kodu, mida inimene tahab,“ võtab Margus Oja teema kokku.

www.bauroc.ee

www.jamera.ee

Artikkel on kirjutatud bauroci podcasti sarja “ Uus kodu. Loomulikult baurocist!” materjalide baasil. Kõiki saateid saad vaadata-kuulata bauroc.ee/videopodcastid

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785
Hannes RummReklaamimüügi projektijuhtTel: 518 4688