Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 17. oktoober 2019

Tallinnas Sõpruse puiesteel asuva kortermaja korteriühistu esimees Janno Seeder pakkus majaelanikele rõduklaaside paigaldamise mõtte välja juba aastaid tagasi. „Põhjuseid oli mitu – üks oli muidugi maja tervikliku väljanägemise parandamine, kuna niikuinii olid ees fassaaditööd. Teisalt aga näiteks ma ise elan esimesel korrusel, mis koos viimase korrusega on statistiliselt kõige ebaturvalisemad korrused. Meil on rõdud ümber maja, sisuliselt iga toa ees, aga me ei julgenud seal midagi hoida – see oli mõttetult kasutu pind. Tänu rõduklaaside paigaldamisele saime aga juurde palju kvaliteetpinda.”

Ta rõhutab, et panipaikade ja abiruumi puudus on enamike kortermajade kitsaskoht. „Lisaks on aastaringselt avatud rõdude ja lodžade puudus see, et need on mõjutatud kõikvõimalikest ilmastikuoludest. Kellele meeldib talvel rõdu pealt lund rookida või käia tormiga laialilennanud asju kokku korjamas? Samas saab soojemal sügisõhtul või pehmel talvel paigaldada kinniehitatud rõdule soojakiirguri ning pikendada oma suve, kasutades rõdu toana.”

Kuna rõduklaasimisega samaaegselt toimus maja soojustamine ja fassaadide remont, sai hoone täiesti uue väljanägemise. Kindlasti teeb rõdude klaasimine lisaks välimusele hoonele head ka tehnoloogiliselt, tekitades akende ette lisapuhvri tuule ja külma eest ning aidates vähendada küttearveid.

Kuidas aga saada ühe maja elanikud sellise suure otsuse tegemisel ühe mütsi alla? Seeder nendib, et alguses oli ka vastaseid. „Meil oli inimesi, kes olid jõudnud ise oma rõdud juba kinni ehitada ning arvasid, et sellest piisab. Aga kui neile seletasime, et meie eesmärk on korrektne ja ühtlaselt kauni väljanägemisega maja, mis kergitab tulevikus kinnisvara väärtust, said nad sellest aru. Omaalgatuslikud ümberehitised rikuvad hoone üldmuljet ja võivad mõjutada negatiivselt ka pankade laenuotsust,” hoiatab ta. „Seetõttu tuleb valida kogemustega paigaldaja, kelle töö oleks kiire, operatiivne ning annaks efektiivse tulemuse nii välimuse kui ka soojapidavuse mõttes. Meie näiteks kasutasime Rõduklaasid OÜ teenust ja jäime väga rahule.”

Maja korrektne ja ühtlane välimus kergitab kinnisvara hinda

Euroopa ühe suurima rõdusüsteemide valmistaja esindaja Eestis – ligi 20 aasta rõdude, verandade ja terrasside klaasimisega tegelev Rõduklaasid OÜ paigaldab Eesti kortermajadele umbes viis kilomeetrit rõduklaase aastas. Ettevõtte juht Janek Prants möönab, et inimesed mõistavad iga aastaga aina enam, miks on kasulik rõdusid klaasida. „Kui kunagi oma teenuse pakkumisega alustasime, siis mõeldi pigem nii, et kogume raha ja teeme alles siis rõdud kinniseks. Ja nii ehitasidki mõned hakkajamad oma rõdud käepäraste vahenditega kinni, rikkudes tegelikult kogu maja üldmulje ja vähendades läbi selle kinnisvara väärtust. Taolisi näiteid on kahjuks veel siin-seal linnapildis näha.”

Täna on aga aru saadud, et mõttekam on seda teha üheskoos ja koos soojustustamisega, sest klaasitud rõdu aitab hoida maja soojana. Raha, mille praegu kulutate küttearveteks, saate paigutada laenu tagasimaksesse ning samal ajal näeb teie maja välja kaunim, korrektsem ning on energiasäästlikum.

Rõduklaasid paigaldab raamideta klaase, mis on täielikult avatavad ehk rõdu saab näiteks läbi suve kasutada endiselt rõduna, lükates klaasid kinni alles külmemaks perioodiks. Samuti on tänu sellele klaase ja raamikonstruktsioonide vahesid väga mugav puhastada. Kogu majale paigaldatud ühesugused raamideta klaasid ei muuda hoone fassaadi, tekitades aga samas majast visuaalselt puhta välisilme. Kuna fassaad ei muutu, ei nõua rõdude klaasimine enamike kohalike omavalitsuste ehitustingimuste kohaselt eriprojekti, mis teeb hoone renoveerimise selle võrra lihtsamaks.

Karastatud klaas ja alumiiniumprofiilid tagavad tulemuse aastateks

„Meie kliendid hindavad eelkõige praktilisust – rõdu arvelt saadakse juurde ruum, kasutades seda siis panipaiga, suvise elutoa lisaruumi, veranda või kasvuhoonena. Kuivas ning sademete, tuulte ja tolmu eest kaitstud ruumis hoitakse harilikult jalgrattaid ja rulasid, mööblit või suuski,” selgitab Prants, lisades, et peale selle kaitseb rõdude klaasimine hoone konstruktsioone. „Klaasid ei lase veel voolata konstruktsioonide vahele ning nii kuivab ka ära aastakümneid ilmastiku meelevallas olnud betoon. Kui alguses pärast klaasimist kipuvad need seest uduseks muutuma, on selge, et betooniseintest aurustab välja sinna kogunenud niiskus.”

Olenevalt maja suurusest võtab rõdude klaasimine projekteerimisest, mõõtmisest ja materjalide tellimisest kuni paigaldamiseni aega kuu kuni kaks. Väga oluline on siinkohal hoone rõdude eelnev mõõdistamine, sest kahte täpselt ühesugust maja Prantsi sõnul ei ole: „Maja rõdude suurused võivad erineda ka vaid 1 cm võrra, mis meie töös on väga oluline vahe, sest 6-8 mm paksust lihvitud servadega karastatud klaasi hiljem enam mõõtu ei lõika. Seetõttu saab meie töö alata alles siis, kui maja fassaad on krohvitud.”

Kuna klaasid paigaldatakse nii-öelda riputamise meetodil, pole oluline, mis materjalist on rõdu piirded. Viimasele korrusele, kus enamasti rõdudel lagi puudub, paigaldatakse spetsiaalne varikatus. Rõduklaaside kaal on piisavalt väike, et hajutada elanike kartused nende kukkumise osas, ja lisaks kinnitatakse klaasid profiilidesse neetidega, mis lisab veelgi tugevust. Rõduklaaside süsteem koosneb ülemistest ja alumistest pulbervärvitud alumiiniumprofiilidest, mis on valmistatud Soomes. Spetsiaalselt töödeldud alumiinium ei roosteta, vaid säilitab korrektse välimuse ja töökindluse ka aastate pärast.

Loe lähemalt roduklaasid.ee

Videot rõduakende avamisest ja sulgemisest vaata siit: