Aknapaigalduse vead ja kuidas neid vältida?

”Ehitustel ringi käies hakkab silma tõsiasi, et aknaid soovitakse viia üha kaugemale müüritisest väljapoole, peaasjalikult fassaadide soojustuskihi paksuse või arhitektuursete eripärade tõttu. See aga nõuab väga laia ristlõikega puidu kasutamist. Mida laiem on pruss, seda suuremad võivad olla selle kõmmeldumisel tekkivad kujumuutused,” on Mehis Tiitsar veendunud.

Enamlevinud eramute seinamaterjaliks on täna kiirelt püstitatav kiviplokksein. Tellija ja ehitaja poolt vaadatuna on see väga hea – seinad kerkivad püsti kiiresti, kuid samas ei anta kiirustamise tõttu erinevatele hooneosadele piisavalt aega tahenemiseks. Nõnda valmib iga järgmine etapp ehitusest enne eelmise osa lõplikku kuivamist. Omavahel saavad kokku erinevad materjaliliigid - puit ja vett täis kivi, mis lõppetapis kaetakse õhutiheda isolatsioonimaterjaliga. Sügavimmutatud, kuid lõpuni läbi kuivamata puidust tehtud paigaldusraam võib hiljem kaasa tuua tõsiseid probleeme.

Kolme-neljasaja kiloste suurte akende stabiilselt paigalpüsimiseks on vaja kvaliteetseid kinnitusvahendeid. Kui mõni suurtest akendest tulevikus ka avatakse, mõjuvad aknale lisaks teised füüsikalised jõud. Seega kõik kinnitused ja kinnitusvahendid peavad vastama ettenähtud keskkonnaklassidele, näiteks immutatud puidus ei saa kasutada tavalisi kruve ja montaažinurkasid, vaid nendeks sobivad ainult kas roostevabad või galvaaniliselt kaetud kruvid, mille pinnakate on >55my Zn.

Kui kinnitusvahenditelt kokku hoida, siis mõne aasta pärast on happeline keskkond kruve kahjustanud nii, et need puidu „mängides“ lihtsalt murduvad. Tulemuseks on veelgi ebastabiilsem puidust abiraam, mis võib seina küljest lahti tulla. Kui raam on saanud võimaluse liikuda, liigub ka sellesse paigaldatud aken. Tagajärjeks on ebatihedad lekkivad aknaümbrused ja lahtirebenenud auru/tuuletõkke teibid. Ruumi seest tulev niiske õhk pääseb aknaümbruses olevasse tihendusvuuki, muudab selle märjaks, mistõttu soojustus ei toimi tõhusalt. Talvel võib vuukidesse kondenseerunud vesi jäätuda ning paisudes kahjustada vuuke veelgi enam. Kui aknaümbrus ei ole stabiilne ja kisub akent kaasa, siis ei ole ka võimalik akent reguleerida.

Kõige levinum tagajärg valesti paigaldatud akendest on tekkinud külmasillad. Kui paigaldada aken otse akna-avasse vaid montaaživahu abil (mis on tänaseni väga levinud lahendus), siis peagi võib tekkida aknapalede hallitus, mis rikub nii siseviimistluse kui on ka tervisele kahjulik.

“Tänu soodsale hinnale on eramuehituses aknapaigaldusel tänaseni populaarsed nn puidust prussiringid ümber akende, mis esialgu tundub soodne lahendus, kuid kas ikka on? Immutatud, märg puit hakkab kuivades „mängima,“ purustades nii aknatihendusteibi kui ka montaaživahu. Korralik tulemus on kui õnnemäng,” kirjeldab olukorda VBH Estonia tootejuht Mehis Tiitsar. “Suhteliselt külma ja ebastabiilse materjalina ei loo puit aknalengi ümber sooja perimeetrit, vaid tekitab pigem soodsa keskkonna külmasildadeks.“ Nii kinnitab ka Nigul Nurm OÜst Aknakoda: „Kliendid on muutunud teadlikumaks. Oleme otsinud puitprussidele alternatiivi ja silma on jäänud töökindel vettpidav lahendus.“

Täna on parimat kvaliteeti pakkuvad ehitajad ja aknapaigaldajad teadlikud ülaltoodud ohtudest ning kasutavad üha rohkem spetsiaalselt väljatöötatud aknapaigaldussüsteeme. Need on katsetatud, omavad kindlaid arv-väärtusi koormuste suhtes ja pole ohtu, et paigaldusjuhendist kinni pidades võib hiljem tekkida probleeme akende stabiilsuses.

Enamus ehitusmaterjalidest, sh aknad ja uksed, on muutunud üha kvaliteetsemateks ja ajas hästi vastupidavateks, mistõttu ei tohiks ka nende paigaldamisel erandeid teha. Kui soetada endale soojapidavad, kümneteks aastateks kestvad aknad, siis tuleb need paigaldada korrektselt. Hilisem vigade parandus osutub kindlasti kallimaks ja närvesöövamaks, kui asi kokkuvõttes väärt on.