Millist kasu saab tellija, kes valib BIM-pädeva alltöövõtja?

Tallinna Sadama D-terminali laienemisprojekt on üks silmapaistvamatest ja ühtlasi keerulisematest projektidest tänasel ehitusturul. Viia kokku vana ja uus, mõelda ühtaegu nii jalgsi kui autoga liikuvate reisijate heaolule ning teha seda kõike, ehitades samaaegselt ka oma igapäevaelu elavas sadamahoones – see on väljakutse kõigile projekti osapooltele.

Kuidas on võimalik viia sellist ehitusprotsessi ohutult läbi ja järgida samas ranget ajagraafikut? Võtmepõhjuseks on võimalus kasutada ehitusplatsil BIM-mudelit (Building Information Model – tark mudel ehitatavast hoonest) projekteerimise algstaadiumist kuni hoone üleandmiseni tellijale. D-terminali projektis on kasutusel Trimble Connect tarkvara, mis võimaldab tuua projekti info ja IFC mudelid läbi pilve nii ehitaja kontorisse kui ka ehitusplatsile, kasutades selleks kas arvutile mõeldud või tahvelarvuti tarkvara versiooni. BIM-mudeli kasutamine ei lõpe ka pärast hoone üleandmist, kuna hoone valdaja saab igapäevasel hooldamisel kasutada teostusmudelit ehk as built mudelit.

Arhitektuuriline multifunktsionaalsus – kui maa kohtub merega

Arhitektuuri ja sisearhitektuuri osa D-terminali suurejoonelisest ehitusprojektist on koostanud Irina Raud, Anna Temmo, Erkki Tammeleht ja Ain Karlberg arhitektuuribüroost R-Konsult. Irina Raud projekteeris ka juba 20 aastat tagasi algse D-terminali.

„Mudelprojekti tarvidust sel ajal muidugi veel ei olnud, kuid projekteerimine toimus siiski igas etapis juba arvutiga. Esimene etapp ehk praegune sissepääs valmis 1995. aastal ning tegemist oli innovaatilise projektiga. A-, B- ja C-terminal olid juba olemas ning D-terminal oli neljas projekt. Tutvusime aegsasti erinevate Läänemere sadamate ning nende tehnoloogiaga – aeg oli hoopis teine ja sadamas paiknesid nii toll kui piirivalve. Ka ootused hoonele olid teised – alustasime teadmisega, et aastas läbib sadamaterminali 800 000 reisijat, tänaseks on see maht 10 000 000 reisijat,“ tõdeb Irina Raud.

Irina Raud, Arhitektuuribüroo R-Konsult arhitekt, projekteeris ka algse D-terminali

Alustasime teadmisega, et aastas läbib sadamaterminali 800 000 reisijat, tänaseks on see maht 10 000 000 reisijat.

D-terminali juurdeehituse juures on oluline, et hoone oleks energiatõhus, selleks on kasutatud suure U-arvuga aknaid, päikesepaneele katusel ja kaasaegseid materjale tarindites. Väliselt on tegemist karge, külma ja isegi tehnilise ilmega hoonega, millel fassaadi eraldamise ning ka ülekuumenemise vältimiseks kasutatud roostevaba võrku. Sisekujundus on pehmetes toonides, viimistluses kasutatakse väga palju puitu. Eelduseks on seatud, et inimene tunneks ennast hoones mugavalt mistahes ilmastikutingimuste korral.

Tulevane D-terminali arhitektuurne väljanägemine (Arhitektuuribüroo R-Consult)  

Eriprojekt, mis seab oma reeglid

SWECO Projekt AS projekteerimistööde projektijuht Mark Skirta sõnul sai D-terminali tihe projekteerimisprotsess alguse 2017. aastal ja autorijärelevalve tööd kestavad tänaseni. „D-terminali hoone maht on orienteeruvalt 14 000 m² ning märkimisväärseks teeb objekti asjaolu, et hoonet kasutatakse igapäevaselt paralleelselt ehitustöödega. Peame antud töö puhul arvestama, et ehitus- ja lammutustegevus ei häiriks reisijaid ega terminali igapäevatööd. Töötades BIM-mudeliga oleme saanud tellija ja ehitajaga koostöös planeerida logistikat, mis võimaldab ehitustööde teostamist koostöös toimiva reisiterminaliga,“ selgitab Skirta.

„Arvestades olemasoleva hooneosa lahendust tegi BIM-projekteerimine kõigi tehnosüsteemide rekonstrueeritava ja uue hooneosa sisse mahutamise oluliselt lihtsamaks,“ lisas Skirta. „Suurem reisijate hulk nõuab võimsamaid ning seeläbi enamasti ka mõõtmetelt suuremaid tehnosüsteeme. 3D versioonis hoone lahendamine võimaldas ehitustöid läbi viia toimivas terminalihoones ladusamalt ning toetas kiire ehitusgraafiku täitmist. Mudel loob kergesti loetava visuaali, võimaldades lahendada tehnosüsteemidega seotud kitsaskohad täpsemalt ja detailsemalt, olgu nendeks siis mahtuvus või erinevate projekti osade lõikumised,“ räägib Sweco projektijuht.

Mark Skirta, Sweco Projekt AS projektijuht

Suurem reisijate hulk nõuab võimsamaid ning seeläbi enamasti ka mõõtmetelt suuremaid tehnosüsteeme. 3D versioonis hoone lahendamine võimaldas ehitustöid läbi viia toimivas terminalihoones ladusamalt ning toetas kiire ehitusgraafiku täitmist.

Skirta lisas, et iga projekti puhul sõltub BIM tehnoloogia omaksvõtt tellijast. Tallinna Sadama soov, et projekt algusest peale mudelis oleks, on tööd igati soodustanud. BIM-mudel on teinud info kogumise, lahenduse pakkumise, kooskõlastamise, uuendamise ja ehitusel muudatuste sisse viimise lihtsamaks, kiiremaks ning selgemaks.

Abiks igas ehitusetapis

Ehitusfirma Nordecon BIM-projektijuht Madis Kerneri sõnul valmib D-terminali laienduse esimene etapp sügisel, misjärel alustatakse koheselt ka teise ehitusetapiga. Nordeconi liitumise hetkeks oli D-terminali puudutav põhiprojekt juba valminud. Sellest hetkest alates on tööprojektide valmimine tänu BIM-projektijuhile toimunud juba projekteerija ja ehitaja tihedas koostöös ning mudelprojekteerimise põhimõtteid järgides.

BIM-mudel on saanud igapäevaseks tööriistaks ja asendamatuks vahendiks ehitusplatsil  Foto: Trimble Solutions

Madis Kerneri sõnul kasutab Nordecon täna BIM-mudeleid juba peaaegu igal ehitusplatsil. Tänu Trimble Connect tarkvarale saab objektijuht informatsiooni õigel ajal kätte ning omab projektdokumentatsioonist selget ja kiiret ülevaadet. Samuti on tänu sellele tehnoloogiale varasemast lihtsam info edastamine alltöövõtjatele. Tõsi, muutused vajavad küll aega ja harjumist, kuid ka töövõtjad on hakanud BIM-mudeli väärtusest aru saama.

Infomudeli kasutamine ehitusplatsil on kõigi osapoolte tööd lihtsustanud. „BIM-mudel aitab nii eelarvestamisel kui ka mahtude kontrollimisel. Annab visuaalse arusaamise, kus asuvad projekti kitsaskohad ja aitab planeerida paremini tööd ning töötajate jaotumist platsil,“ toob Kerner näiteid.

Ehitajale on oluline, et kui projekteerimine on tehtud 3D mudelis, siis see tähendab, et projekt on võrreldes varasema 2D lahendusega läbi käidud oluliselt detailsemalt. Näiteks kui kõik tehnosüsteemid on mudelis, on neid lihtne omavahel kokku panna ja vastuolusid kontrollida, ega ole enam vaja omavahel võrrelda kümneid DWG jooniseid.

Madis Kerner, Nordecon BIM projektijuht

BIM-mudel aitab nii eelarvestamisel kui ka mahtude kontrollimisel. Annab visuaalse arusaamise, kus asuvad projekti kitsaskohad ja aitab planeerida paremini tööd ning töötajate jaotumist platsil.

Lihtsam on ka kõigi osapooltega suhtlemine. „Klikid elemendi peale, lisad soovi korral kommentaari ja see on õigele inimesele koheselt kättesaadav,“ tõdeb Kerner, lisades, et ka omavahelise suhtluskeskkonnana on Trimble Connect mugav lahendus.

D-terminali projektis on mudel olnud platsil asendamatuks vahendiks, et tagada tellija soovitud teostusmudel. Nordeconi roll on projekti valmides tellijale üle anda 3D mudel, mis on koopia platsil teostatud töödest ning erinevad digilahendused aitavad platsil töid vastavalt projektlahendusele kontrollida.

Kiire ja lihtne juurdepääs projektdokumentatsioonile ehitusplatsil  Foto: Trimble Solutions

Uus D-terminal – hindamatu kogemus tellijale

AS Tallinna Sadam esindaja Hele-Mai Metsal sõnul on nende kui projekti tellija jaoks olnud tegu igati innovaatilise projektiga, kus arenetud ning avastatud BIM-mudelprojekti kasutamisega kaasnevaid mugavusi samm-sammult oma kogemuse najal.

2015. aastal, kui alustati D-terminali projektiga, ei olnud mudelprojekti kasutamise nõue kui selline hankesse veel sugugi selgepiiriliselt sisse kirjutatud – küll aga oli see kvalifitseerimise nõudena ära märgitud 2018. aastal läbi viidud ehitushankes. Sooviti proovida kõiki pakutavaid innovaatilisi võimalusi ning muuta mõtteviisi. Oluliseks peeti alltöövõtjate BIM võimekust. Nii Sweco Projekti kui Nordeconi näol leiti tugevad partnerid, kel kogemused infomudeliga töötamisest ette näidata.

„D-terminali näol on tegemist meie jaoks pilootprojektiga. 2018. aastal said alles BIM-nõuded korralikult läbi töötatud. Mis oli meile kohe alguses oluline, on hilisem informatsiooni kättesaadavus hooldus- ja haldustegevuse osas – näiteks kus paiknevad seadmed ning kui tihti neid on vaja hooldada (teostusmudel). Loomulikult soovime teada, milline on projekti käigus BIM-mudeli kasu ehitajale, kuid ka seda, millist kasu saame meie tellijana – seda nii aja- kui rahakasutuse osas.

Oluline on olnud tellija, ehitaja ja projekteerija pidev koostöö – teostusmudeli kaasajastamine ning ehitustegevus võiksid toimuda paralleelselt. Et tellija ütleb, mida on tarvidus teha ja seda ka koheselt tehakse. Samuti peame oluliseks informatsiooni liikumist ja kättesaadavust ehitusplatsil, Trimble Connectis on see võimalus olemas,“ kinnitab Hele-Mai Metsal.

Hele-Mai Metsal, Tallinna Sadama esindaja

Oluline on olnud tellija, ehitaja ja projekteerija pidev koostöö – et tellija ütleb, mida on tarvidus teha ja seda ka koheselt tehakse. Samuti peame oluliseks informatsiooni liikumist ja kättesaadavust ehitusplatsil, Trimble Connectis on see võimalus olemas.

Metsal tõdeb, et tegemist on etapilise ehitusega keerulise vana-uue sümbioosiga. Oluliseks on saanud nii aja- kui rahalise poole optimaalne kasutamine. Hoone spetsiifilisusega on tulnud arvestada terve ehitusprotsessi vältel. Ehituseks vajalik täpsus on saavutatud just BIM-mudeli abil, eriti oluliseks on see osutunud tiheda projekteerimis- ning ehitusgraafiku tõttu. Suur abi on olnud osapoolte BIM-koordinaatoritest, kes kontrollivad, juhendavad ja hoiavad objektil silma peal. Oluline on olnud pidev tellijale mudeliga andmesisu edastamise võimalus ning mudelipõhiline kommunikatsioon.

Uudsed lahendused ning innovaatilisus on jõudnud tänaseks juba ehitusprotsessidesse ning nende kasutamine on muljetavaldav. Mis siis meid ootab ees tulevikus? Kindlasti veelgi suurem ehitusplatsi digitaliseerimine, tänu millele on võimalik vältida ehitusvigu ning järgida ajagraafikuid senisest tõhusamalt.

Trimble Solutions Eesti esindaja kontaktid leiad siit

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva@ehitusuudised.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785helen.paapsi@aripaev.ee