Ehitusprojekt pole lihtsalt paber, mille pealt kokku hoida

Ta lisab, et kui tellija palkab projekteerija tegema ka projekteerimisalast järelevalvet, saab objekti õnnestumises olla täiesti kindel. „Pole olemas ehitisi, kus ei eksisteeri probleeme. Aga kui projekteerija on kaasatud ehitusprotsessi ning valmis pidevalt nõu ja jõuga abiks olema, on see ühelt poolt omanikule suur rahaline sääst, aga ka hea tulemuse kindlus , et ehitus kulgeb projekti järgi. Paraku pole projekteerija järelevalve meil väga populaarne, sest arendajad ja ehitajad pelgavad veidi lisakontrolli. Samuti on olnud juhtumeid, kus projektis märgitud süsteem on muudetud omaniku teadmata soodsama toote vastu, lootes nii ehituskuludelt kokku hoida. Kui projekteerija aga iga sammu jälgib ja tellija nõuab toodete kooskõlastust projekteerijalt, on keerukas isetegevust teha.”

Igapäevaselt nii Eesti kui ka Soomes projekteerimisega tegeleva Veljo Maripuu sõnul on Soomes kõik ehitusega seonduv tunduvalt lihtsam, sest esiteks on seal bürokraatiat vähem ja teiseks käib kogu ehitus alati projekti järgi.

„Eestis kipuvad ehitajad omapead leiutama, aga tegelikkuses peaks kõik probleemid lahendama koos, näiteks kui projektis märgitud toodet hetkel saadaval ei ole või tekib vajadus projekti töö käigus muuta. Selliseid küsimusi ei tohiks projekteerijat kaasamata lahendada. Soomes on tööprojekt päriselt kohustuslik, Eestis paraku näiliselt. Näeme seda oma töös igapäevaselt, et ehitaja lausa meelega eirab mõnda toodet, mida projekteerijad kunagi ei lubaks teha.”

Kai Keel lisab, et teine probleem on liigne bürokraatia, mis ühelt poolt pärsib protsessi ja lõpptulemuse kvaliteeti, teisalt on vahel suisa utoopiline. „Kohati ollakse seadusest tulenevalt pisiasjades liiga kinni. Võib-olla tuleb see meie nõukogudeaegsest minevikust, et me nii armastame täht-tähelt seadusi järgida, aga tegelikult võiks lubada põhjendatud erisusi. Soome näitel võib öelda, et ehitusloa väljastamisel vaatab ametnik projekti objektipõhiselt, nii et oleks võimalik anda ehitisele reaalne, loogiline ja ohutu lahendus.”

Ühe näitena toob ta muinsuskaitse ja päästeameti nõuded, mis muutuvad aina rangemaks ja ei pruugi seejuures üldse omavahel ühtida. See olukord seab kinnisvaraomanikud väga keerulisse olukorda. „Ja nii oleme täna olukorras, kus ametnike kehtestatud nõuded on väga ranged, kuid tegelik järelevalve on puudulik. Seadusandlus paisub aina suuremaks ja nõudmised laiahaardeliseks ning selles labürindis on inimestel võimatu orineteerida. Ametnikud ajavad igaüks oma rida ning kasutuslube väljastavad omavalitsused ei vastuta enda välja antud kasutusloa eest. Aga meie näeme iga päev, kuidas kinnisvaraomanikud tahak­sid saada ametkondadelt rohkem abi ja inimlikkust!”

Vähemalt eramajadele võiksid Keele hinnangul kehtida veidi leebemad seadused. „Oleme täna ülereguleeritud ning läinud oma nõudmistega projektide ja ehitamistingimuste osas liialt eraõiguslikule alale. Ametnikud peaksid tegelema rohkem avaliku ruumi planeerimisega, mitte võtma inimestelt ära nende rõõmu oma kodu loomisest.”

Tema sõnul tundub sageli tellijatele, et projekteerija on liiga põhjalik, aga tegelikult täidavad nad ainult ettenähtud reegleid. „Projekteerijad tõesti teevad enamasti ehitusloa saamiseks minimaalse, aga inimesed arvavad, et nad lähevad liiga põhjalikuks ja see tõstab hinda. Tegelikult see pole nii. Näiteks nõustasin klienti, kes soovis oma maja terrassile panna klaasid ümber ja varikatuse peale. Pealtnäha lihtne, kuid Eesti seaduste järgi nõuab see põhjalikku ehitusprojekti koos geodeetilise asendiplaaniga.”

Samuti puudutavad aina rangemaks minevad nõudeid projekteerijaid endid: iga valdkonna projekteerijal on nõutud kutsetunnistus, mida peab teatud aja pärast koolituste kaudu värskendama. Aga kuna koolitusi korraldatakse ainult teatud aegadel ja teatud õppeasutuste poolt, võib juhtuda, et kutsetunnistuse saamist tuleb oodata aasta või rohkem.