Arhitekt Mattias Agabus: ärme hüppa C-energiaklassist A-energiaklassi nii kiiresti

„Kiirustades ollakse üldiselt valmis tegema varem läbiproovitud variante ja pakutakse lahenduseks üks toimiv keskmine versioon. Praegune büroohoonete ja -pindade tihe konkurents suunab läbi lahendama kümneid eri variante ja neist koos insenerlahendustega pädema panema mitte ainult ühte plaanilahendust, vaid mitut tükki korraga,“ selgitab Agabus Arhitektide juht ja lisab, et Öpiku majas saab ühele korrusele ennast sisse seada üks klient, aga saab ka kaheksa.

Öpiku majas sai tehtud müriaad versioone ja kahe liftiploki tegemine lõi võimaluse jagada büroopindasid trepikodade põhiselt nii, et ei tekkinud koridorlahendust. „Koridorsüsteem on üsna tavapärane, aga ta on ka üsna masendav ja tegelikult üsna raskelt ümberehitatav.“ Agabus põhjendab, et mööda koridori jooksvad kommunikatsioonide magistraalid hakkavad ristuma, suurt hulka ristumisi peaks aga vältima ja Öpiku majades on see ka õnnestunud.

Öpiku majas sai väga hästi läbi lahendatud ka büroohotelli tüüpi osa – väikeettevõtjana rendid justkui ühte kabinetti, kuid sul on olemas ka köök, nõupidamiste ruum ja majas palju muid tugi- ja lisateenuseid. Nii võib ühes büroohotellis koos töötada mitu väikest samale valdkonnale eri tahkude alt lähenevat firmat, kes siis omavahel läbipõimumist ja sünergiat saavad moodustada. IT- ja loomesektoris on selliste puntide moodustamine meil juba levinud, kuid see võiks levida teistessegi valdkondadesse.

„Pigem just rahvusvahelised ettevõtted on keskkonnateadlikud ja valivad sellised büroohooned, mis vastavad keskkonnasäästlikkuse printsiipidele,“ selgitab Agabus, miks Öpiku hoone rohemärgistamisel oli eesmärk saavutada LEED keskkonnasõbralikkuse sertifikaat. USAs välja töötatud LEEDi puhul tuleb valida energiasäästlikud tehnosüsteemid ka näiteks vähe vett tarbivad segistid-vesiklosetid, energiasäästlikud valgustid, peab olema BACS (nõue hoone tarbimisi reaalajas mõõta), elektriautode laadimiskohad, samuti ei tohiks krundil olla vajadust kastmise järele, sisekujunduses tuleb tähelepanu pöörata sellele, et liimid ja värvid ei eraldaks keemilisi ühendeid. Agabus kinnitab, et LEEDi puhul tuleb projekteerimises teha õigemaid valikuid, kuid kokkuvõttes see kallimaks projekti ei tee, kuid möönab, et ehituse protsessis on rohkem paberimajandust. „Need kõik on pisikesed asjad, mis suurt kulu ei tähenda. See tasub igal juhul ära, sest niikuinii saabuvad nüüd juba 2020 hoonete energiatõhususe miinimumnõuded, mis toovad isegi suuremat panustamist kui näiteks LEED nõuete täitmine.

Kui need samad tingimused niikuinii tuleb varsti täita, siis miks mitte võtta sellele ka hoone rohemärgistuse sertifikaat, mis võib osutuda osadele rahvusvaheliste keskkonnateadlike ettevõtete kui suurklientide jaoks üheks oluliseks otsustusargumendiks büroohoone valimisel.“ Inglise päritolu BREEAMi standardi puhul on nõudeid rohkem ja mõju ehituse maksumusele suurem.

Küll aga tuleb nii arendajatel kui ka arhitektidel hakata lahendama hulka probleeme, kui saabub liginullenergia ajastu.