Maanteeameti büroo.  Foto: Duodesign

Kontori kujundusel on otsene seos töötaja produktiivsusega

Esimese asjaga võiksid ettevõtte juhid ja töötajad mõelda selgeks kujundatava töökeskkonna vajadused ning sõnastada eesmärgid, mida soovitakse saavutada. Kindlasti tasub panustada senistele kogemustele ning töötajate ja klientide tagasisidele: mis võiks võrreldes praeguse olukorraga muutuda ning millised nüansid tunduvad olevat korras? Kes hakkavad uut bürood igapäevaselt kasutama - kas lisaks töötajatele ka kliendid ja külalised? Ja millised on üldse ettevõtte plaanid lähitulevikuks?

Oluline on, et valminud büroos tunneks iga töötaja, et tema töökoht on loodud just talle mõeldes, sest ainult sel juhul võib loota tema tööst kõrget produktiivsust. Mis sellele kaasa aitaks? Näiteks kui tegemist on klienditeenindajaga, peab suhtlus kliendiga toimuma mõlemale poolele mugavalt. Ja kui ruumis on palju telefonikasutajaid, tekib vajadus heli summutamisele, et mitte häirida teisi inimesi.

Disaineri kasutamine bürooruumide kujundamisel on kasulik mitmes mõttes: hoiate kokku oluliselt oma tööaega, saate palju põnevama ja funktsionaalsema ruumipaigutuse ning väldite vigu, mida professionaalid oskavad juba eos ennetada. Nii võib kujundajata hätta jääda näiteks sobiliku valgustuse leidmise ja pistikute asukohtadega ning alles büroo valmimisel avastada, et mõne töölaua valgustus jääb vaheseina varju või et keset seina asuvad pistikupesad rikuvad üldist miljööd.

Funktsionaalse büroo baasiks on hea valgustus ja mugav tool

Kõige olulisem on funktsionaalse ja kasutajasõbraliku töökeskkonna loomisel kindlasti hea valgustus. Kehv valgustus raskendab arvuti taga töötamist, väsitab silmi ja töötajat üldiselt. Planeerides muudatusi, pöörake algusest peale tähelepanu loomulikule valgusele, suunatavatele valgustitele, dimmerdatavale üldvalgusele ning töökohal asetsevale lauavalgustile. Oluline on muidugi ka mugav, ergonoomiline ja funktsionaalne tool ning õigesti paigutatud mööbel, mida on mugav kasutada.

Foto: Picasa

Igal ruumil ja alal on vaja oma eesmärki, sest vastasel korral muutub see ühtseks koosolekuruumiks, söögikohaks või töökohaks, mis kokkuvõttes on segadust tekitav. Näiteks võiks olla selgelt eristatud töökeskkond ja puhkenurk ning nende vahel kui ka tööruumide eraldamiseks tasuks vaagida erinevate mürasummutavate kangaste või lihtsamate vaheseinade paigaldamist.

Üldist hubasust ja kodusust annavad vaip põrandal, taimed ruumi nurgas või aknalaudadel ning meeleolukad pildid seintel. Aina populaarsemaks muutub ka büroode juures eraldatud puhkenurk, kuhu saab töökohalt hetkeks lahkuda, et mugaval diivanil oma mõtteid korrastada ning puhata. Unustada ei tasu aknaid: lisaks tööks vajalikule valgustusele annavad aknad võimaluse arvutiga tööd tegevatel inimestel oma silmi puhata ning kaugusesse vaadata.

Moes on kombineeritud töökeskkonnad

Tänapäeval pakuvad kontorimööblitootjad üha enam välja nii-öelda avatud kontoriruumide lahendusi. Erinevaid tsoone on võimalik eraldada mööbli ja vaheseintega, aga samuti on juba väga vingeid võimalusi ruumi täielikuks isoleerimiseks. Näiteks väikesed omaette uksega ja täieliku helipidavusega „kopsikud”, kus saab vajadusel segamatult tööd teha või mõne tähtsa kõne võtta. Osalise isolatsioonivahendina kasutatakse büroodes palju ka täisklaasseinu. Selline lahendus annab tulemuse, kus kõik ruumid on avarad ning just nagu ühtsed, samas heli ei sega üksteise tööd.

Värvi lisamine ruumi edendab kindlasti töötajate tootlikkust ja positiivsust. Kui ei ole võimalik kontori seinu värvida, saab positiivsust luua ka aksessuaaridega: teisaldatavad vaheseinad võiksid olla rõõmsates toonides, vaipkate põneva mustriga ning omalt poolt vähendavad stressi ja tõstavad tuju loomulikult ka kaunid rohelised taimed. Põnevaks ja klientidele meeldejäävaks muudavad kontori erinevad aktiviteedid nagu minigolf, kiiged, piljard, lauatennis, WildEst lauamängud ja teised mängud, mida mängides saab lõõgastuda ning aju saab puhata.

www.duodisain.ee

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785