Kuidas vähendada soojusenergia kulutusi keskkonnasäästlikult?

Küttekulu võib väheneda isegi kuni 80%

CTA soojuspumpade ulatus on väga lai. Olgu tegemist uusehitise või renoveeritava hoone, väikese ühepereelamu või suure tööstushoonega – kõikidele rakendustele on sobilik küttelahendus olemas. Kui hoone on renoveerimisel, tasub lisaks muudele näitajatele hinnata ka maja tegelikku soojapidavust, et leida sobiva võimsusega seade. „Kindlasti tuleks müüjale ära mainida ka tavapärased leibkonna harjumused, kuna sellest, mitu korda keegi päeva jooksul soojas vannis või duši all armastab käia, sõltub näiteks vajaliku tarbevee boileri suurus. Jälgima peaks ka toodetele ja nende varuosadele pakutavaid garantiitingimusi,“ kommenteerib Soojuskeskus OÜ tegevjuht Kert Kivistik.

Üheks töökindlamaks ja samas üha enam populaarsust koguvaks lahenduseks on maasoojuspump, mis tasub end ära pigem suurema pindalaga hoonete puhul. CTA tootevalikus on maasoojuspumbad, mille kombineeritud küttevõimsus ulatub pea 4900 kW-ni Üheks eelduseks maasoojuspumba paigaldamisel on aga piisava vaba maa-ala olemasolu, sest peab arvestama, et iga ruutmeetri köetava pinna kohta on vaja ligikaudu kolm ruutmeetrit vaba pinda maakollektori paigaldamiseks. Juhul, kui puudub võimalus horisontaalse kollektori paigaldamiseks, on alati võimalus vertikaalsete puuraukude rajamiseks. Sarnane meetod sobib ideaalselt kortermajadele, mille ümbruses harilikult üleliigset vaba maa-ala väga palju ei ole. CTA maasoojuspumpade valik pakub ka ideaalseid lahendusi kortermajadele, kus inverter-tüüpi ülivaiksed soojuspumbad on võimalik paigutada individuaalselt igasse korterisse, mis tagab sõltumatuse naabritest. Üks, mis kindel – maasoojuspumba paigaldamisega on garanteeritud kokkuhoid küttekuludelt kuni 80%. 

Kui puudub piisav maa-ala maakütte rajamiseks?

Juhul kui küttelahenduse valikul saab määravaks väiksem algne investeering või puudub piisav vaba maa-ala kollektori paigaldamiseks, tasub kaaluda õhk-vesi soojuspumba lahendust. Õhk-vesi soojuspump sobib nii uusehitiste kui ka renoveeritavate hoonete kütmiseks, kuid ka olemasoleva küttesüsteemi täiendamiseks.

Renoveeritavate eramute ja kortermajade puhul räägivad alatasa õhk-vesi soojuspumpade kahjuks esteetiline pool ja ruumipuudus. Kahest osast koosnev süsteem rikub kas fassaadi välisilmet või ei ole selle paigaldamiseks piisavalt ruumi hoone siseosas. CTA uue põlvkonna lahendused aga kaotavad nimetatud probleemid, kuna süsteemil puudub hoone välisküljele või katusele paigaldatav eraldiseisev välisosa. „See on suurepärane lahendus olukorras, kui tegemist on mingisuguse piirangualaga (nt vanalinna muinsuskaitseala), kus ei ole lubatud hoone välisfassaadi rikkuda või ka juhul, kui lihtsalt püütakse säilitada hoone ilusat välisilmet (nt vanad rehielamud, palkmajad),“ lisab Kivistik.

Väiksematesse hoonetesse, kus puudub eraldiseisev seadmeruum või on selle olemasoleva pinna kasutusotstarve muul viisil praktilisem, saab paigaldada vastupidise lahenduse, kus õhk-vesi soojuspumba süsteemil puudub hoones paiknev seadme siseosa. Sellisel juhul on õue paigaldatud seade toru kaudu ühendatud hoones asuva väikese juhtpaneeliga. Nii lahendatakse Kivistiku sõnul probleemivabalt ka kõige kitsamad ruumitingimused hoones.

Õhk-vesi soojuspumba paigaldamise järel võib küttekulu väheneda kuni 75%, kuigi see sõltub paljuski hoone soojapidavusest, asukohast, suurusest ning soovist kasutada soojuspumba jahutamise funktsiooni. Suurim erinevus küttearvetes ilmneb elektriküttelt soojuspumbale üle minnes, kuid märkimisväärne kokkuhoid saavutatakse ka teistelt kütustelt.