Autor: Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor • 29. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Inimeste eelistustest on näha, kuidas nende teadlikkus kasvab iga aastaga: eelistatakse aina enam kuiva materjali, väheneb madala kvaliteediga materjali osakaal, saunas soovitakse kasutada heleda puidu asemel pigem praktilisi tumedamaid toone ning materjalid alates saunalauast, terrassidest kuni põrandate ja välisvoodrini lähevad järjest laiemaks. Kui veel mõned aastad tagasi eelistati põrandale panna 95 mm laiust lauda, siis täna müüme lõviosas 120, 145 ja 195 mm lauda. Meie kõige laiem viimistletud toode on  245 mm laiune põrandalaud,“ loetleb Rehemaa.

Ta lisab, et puidu müük ei ole lihtne, kuna ükski partii pole kunagi täiesti sarnane eelmisega ning see tekitab „mängimise“ kvaliteedi ja hinnaga. „Inimesed soovivad ise valida ning nende valikud muutuvad aina spetsiifilisemaks. Mõned püüavad vältida oksalisust, teised leiavad, et just oksakohad annavad puidule lõpliku sära ja kauniduse.“

Valdava osa Puumarketi müüdud materjalidest moodustavad mänd ja kuusk, saunapuiduks ostetakse haaba ja leppa. Tislerite jaoks on olemas ka tamme- ja saarepuud ning oma koha on viimase 4-5 aastaga leidnud termotöödeldud materjal. Vahvaks viimaste aastate suunaks on puidu, liimpuittalade ja erinevate täispuitplaatide  kombineerimine teiste materjalidega, näiteks kivi ja klaasiga, ning arhitektide julgus kasutada aina enam avatud konstruktsioonide puhul ja siseviimistluses põnevat oreooli loovat puitu.

„Hinnasurve on puidule muidugi olnud läbi aegade suur, aga meie põhimõte ei ole kunagi olnud soov olla kõige odavamad, vaid pakkuda paindlikkust, kvaliteeti ning oskust aimata oma klientide soove. Puit on bioloogiline materjal, mis muudab pidevalt oma füüsilisi parameetreid ning nii on meie suurim väljakutse müüa soovitud lahendusi oma lepingulistele partneritele usaldusväärsel moel, osates oma kogemuste ja teadmiste põhjal määrata, millise konsistentsiga materjal on missugusele objektile sobilik,“ selgitab Rehemaa Puumarketi kollektiivi tööpõhimõtteid.

Turul nõutava puidu kvaliteet tõuseb Rehemaa sõnul aasta-aastalt ning sama kinnitab ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, mille esindus käis septembri alguses koos ettevõtjate ja Vabariigi Presidendiga riigivisiidil Norra Kuningriigis. Kaubanduskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on eksport Eestist Norrasse viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja seda suuresti tänu puitmajaehitusele.

Delegatsioonis osalenud MTÜ Eesti Puitmajaliit juhatuse liige Argo Saul ütles, et puidusektor on IT-sektorilt sabast kinni saanud. „Eesti puitmajaehituse sektor ekspordib 90% oma toodangust ning Eesti on number 1 eksportöör Euroopas ja läinud mööda nii Soomest, Rootsist kui ka Saksamaast. Alles mõned aastad tagasi vaatasime neile alt üles.“

Rehemaa sõnul peab puidu müügil olema hinna ja kvaliteedi suhe paigas ning hea puidumüüja peab suutma teha kiiret ja paindlikku projektimüüki. Puumarketi käibest ca kaks kolmandikku tuleb projektimüügist.

„Oleme läinud seda teed, et avaldame on kodulehel kõikide laotoodete hinnad, et klientidel oleks lihtsam ja mugavam oma väljaminekutega arvestada ning näha oma võimalusi läbi pakutava tootesortimendi. Laias laastus jaguneb meie pakutav sortiment neljaks: ehituslik saematerjal, immutatud puit, höövelmaterjal ning tisleritele mõeldud erikuiv puit. Materjalide valik kasvab iga aastaga, kuigi peab tõdema, et täna on meie kõige suuremaks takistuseks veel aktiivsemal laienemisel ruumipuudus. Kõigi toodete puhul ei suuda me pakkuda kõiki pikkusmõõte, vaid peame tegema kompromisse.“

Näiteks võib tuua eriti jõuliselt laienenud tootena igakevadise hiti terrassilaua, mis tuli sortimenti ca 20 aastat tagasi ühes ristlõikes, aga mida täna pakutakse kümnetes erinevates laiustes, pikkustes, ristlõigetes ja toonides.

Puumarketi eelmise aasta käive oli 16,5 miljonit eurot, tänavu planeeritakse käibeks 18,5 miljonit.  Lisaks puidu laiale sortimendile, on ligi pool ettevõtte käibest seotud üldehitsmaterjalidega, pakkudes  erinevaid materjale vundamendist kuni katusteni. Enamik ettevõtte toodangust jääb koduturule, kuid aasta-aastalt tõuseb müük ka mujale, eriti Skandiaaviasse.

Puumarket ostab müüdavat puitu naaberriikidest, aga samuti kõigilt Eesti suurematelt puidutootmisettevõtetelt. 23 aastat tagasi tegevust alustanud puidumüüja on tegelenud vahepealsetel aastatel ka  ise tootmisega, kuid see ei osutunud otstarbekaks. Täna on ettevõtte müügipunktid kahes kohas Tallinnas, Jüris, Rakveres, Tartus ja Pärnus.

www.puumarket.ee

9 pilti

Foto: Puumarket