Eestis on sadu kortermaju, mis seisavad tühjaks jäämisest ühe õnnetuse kaugusel, sedastatakse tühjadele eluhoonetele keskenduvas saates "Särtsakas tulevik".

- Saates tuleb juttu sellest, mida peale sotsiaalmajanduslike leevenduste on ühiskonnal võimalik veel teha, et Eestis oleks vähem halvas seisukorras pooltühje hooneid.
- Foto: Panthermedia/Scanpix
Saates uurime, kas tühjenemine on pigem piirkondade või konkreetsete hoonetüüpide probleem. Samuti räägime, mida peale sotsiaalmajanduslike leevenduste on ühiskonnal võimalik veel teha, et Eestis oleks vähem halvas seisukorras pooltühje hooneid. Puutumata ei jää ka Eesti demograafilist seisu oluliselt muutev põgenike teema.
Saatele annab sisulise telje Tallinna Tehnikaülikooli uuring rahvastiku kahanemise mõjust elamufondile, külalised on Tallinna Tehnikaülikooli ehituse- ja arhitektuuri instituudi lektor Kristi Grišakov, rahandusministeeriumi projektijuht Dmitri Moskovtsev ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi elamumajanduse ekspert Raiko Puustusmaa.
Saade valmib koostöös Tartu Energiaagentuuriga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuula saadet siit:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.