Eestis on sadu kortermaju, mis seisavad tühjaks jäämisest ühe õnnetuse kaugusel, sedastatakse tühjadele eluhoonetele keskenduvas saates "Särtsakas tulevik".

- Saates tuleb juttu sellest, mida peale sotsiaalmajanduslike leevenduste on ühiskonnal võimalik veel teha, et Eestis oleks vähem halvas seisukorras pooltühje hooneid.
- Foto: Panthermedia/Scanpix
Saates uurime, kas tühjenemine on pigem piirkondade või konkreetsete hoonetüüpide probleem. Samuti räägime, mida peale sotsiaalmajanduslike leevenduste on ühiskonnal võimalik veel teha, et Eestis oleks vähem halvas seisukorras pooltühje hooneid. Puutumata ei jää ka Eesti demograafilist seisu oluliselt muutev põgenike teema.
Saatele annab sisulise telje Tallinna Tehnikaülikooli uuring rahvastiku kahanemise mõjust elamufondile, külalised on Tallinna Tehnikaülikooli ehituse- ja arhitektuuri instituudi lektor Kristi Grišakov, rahandusministeeriumi projektijuht Dmitri Moskovtsev ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi elamumajanduse ekspert Raiko Puustusmaa.
Saade valmib koostöös Tartu Energiaagentuuriga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuula saadet siit:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.