Eestis on sadu kortermaju, mis seisavad tühjaks jäämisest ühe õnnetuse kaugusel, sedastatakse tühjadele eluhoonetele keskenduvas saates "Särtsakas tulevik".

- Saates tuleb juttu sellest, mida peale sotsiaalmajanduslike leevenduste on ühiskonnal võimalik veel teha, et Eestis oleks vähem halvas seisukorras pooltühje hooneid.
- Foto: Panthermedia/Scanpix
Saates uurime, kas tühjenemine on pigem piirkondade või konkreetsete hoonetüüpide probleem. Samuti räägime, mida peale sotsiaalmajanduslike leevenduste on ühiskonnal võimalik veel teha, et Eestis oleks vähem halvas seisukorras pooltühje hooneid. Puutumata ei jää ka Eesti demograafilist seisu oluliselt muutev põgenike teema.
Saatele annab sisulise telje Tallinna Tehnikaülikooli uuring rahvastiku kahanemise mõjust elamufondile, külalised on Tallinna Tehnikaülikooli ehituse- ja arhitektuuri instituudi lektor Kristi Grišakov, rahandusministeeriumi projektijuht Dmitri Moskovtsev ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi elamumajanduse ekspert Raiko Puustusmaa.
Saade valmib koostöös Tartu Energiaagentuuriga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuula saadet siit:
Paljud eluhooned seisavad ausõna peal
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.