- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õige soojustusmaterjali valik aitab tõkestada tulekahju
Päästeameti statistika näitab, et viimastel aastatel on tuleõnnetustes hukkunud ligi 50 inimest aastas ning ainuüksi selle aasta esimese kuue kuuga oli see number juba 30 lähedal. Seega olulisel kohal on olnud ja peab ka jääma tuleohutuse teadlikkuse kasvatamine nagu näiteks kuidas järgida igapäevaseid ohutusnõudeid, kui sageli ja kuidas tuleks puhastada küttekoldeid ja korstnaid, millised on nõuetekohased hoone ehitustööd.
Kahjuks siiski ei ole võimalik alati kõiki õnnetusi ära hoida, küll aga saab palju enam ära hoida kõige kurvemaid, inimelude kaotusega lõppevaid õnnetusi. Tuleohutuse juures tuleks rohkem teadvustada soojustusmaterjalide valiku olulisust, kuna nende koostis, paksus ja kvaliteet on väga määrav tulekahju levimiskiirusele hoones.
ASi Paroc juhatuse esimees Kalev Kõnn ütleb, et soojustusmaterjali valik on tähtis tuleohutuse tagamise komponent ning sellest võib oleneda tulekahju korral inimeste ellujäämiseks vajalikud lisaminutid. Naturaalsete materjalide kasutus elumajades on tänaseks suuresti asendunud sünteetiliste alternatiividega, mis kergesti süttivana aitavad tulekahju korral tule kiirele levikule takistamise asemel ainult kaasa. Euroopa Tuleohutusorganisatsiooni (FSEU) andmeil oli 1950-ndatel aastatel keskmine aeg tule süttimise ja leekide järsu leviku vahel 15 minutit, praeguseks on see aeg kahenenud 3 minutini. Sellest lähtuvalt, et tuli ei jõuaks hoone konstruktsioonini ning tekkiv kahju jääks võimalikult minimaalseks, on oluline pöörata tähelepanu sellele, kas ehituses soojustusmaterjalid aitavad tulekahju riske ja tagajärgi vähendada.
Kivivill on mittesüttiv soojustusmaterjal
“Üha sagenevate tulekahjude ja -surmade valguses tuleks võimalike õnnetuste ja nende ulatuse ennetamisele mõelda juba ehitise soojustamise käigus valides selleks võimalikult kõrge sulamistemperatuuriga tuletõkked. Oluline on jälgida, et kasutatud materjalid oleksid vastupidavad ja säilitaksid oma omadused ka kõige ekstreemsemates tingimustes. Kivivill on üks sellistest materjalidest, mis on toodetud looduslikust kivist ning mis ei põle ka väga kõrgetel temperatuuridel,” ütleb Kalev Kõnn.
Paroci kivivilla sulamistemperatuur on erakordselt kõrge – umbes 1000 ?C, mistõttu kaitseb see konstruktsioone pikka aega ja piirab tule levikut. Näiteks koormatud teraskonstruktsioon kaotab oma vastupidavuse umbes 550°C juures sõltuvalt terase kvaliteedist, kivivilla kaitsega talub see tuld kuni neli tundi. Samuti on võimalik tõsta oluliselt vaheseinte tulepüsivust kasutades kivivilla plaate ning lagesid kasutades soojustuspaneele. “Loomulikult tuleb kõige selle juures arvestada, et kogu hoone ehitus ja materjalivalik peab vastama kõikidele tuleohutusnõuetele. Et vältida näiteks tule levikut läbi vaheseinte, peavad konstruktsioonisisesed paigaldised vastama samadele tuleohutuse nõuetele nagu vaheseinad ise,” lisas Kalev Kõnn.
Tuleohutuse tagamiseks:
Järgi tuleohutuse eeskirju
Vali võimalikult tuleohutud materjalid, soojustamisel kivivill
Kontrolli ja vajadusel uuenda regulaarselt suitsuandureid
Kontrolli, et kaminad ja kerised oleksid ohutus kauguses seintest
Ehitamise ja renoveerimise aluseks peab alati olema projekt
Ehitustööde teostamiseks kasuta väljaõppinud tööjõudu
Lisainfo: www.paroc.ee
Materjali kvaliteedi määravad kindlad standardid
Materjali tuletundlikkus on Euroopa klassifikatsioonis määratletud klassidega A1-st kuni F-ni. Klassifikatsioon põhineb materjali muutumisel tulekahju korral ja hõlmab selliseid omadusi nagu energiakadu, suitsu ja sädemete teke. Klassifitseerimissüsteemi alusel saab määrata materjali mõju tule ja suitsu levimisele, seal hulgas materjali võimet soodustada leegilahvatuse teket. Mittesüttivad materjalid kuuluvad parimasse A1 ja A2 klassi, ka kivivilla materjalid on klassifitseeritud tulekindla klassi kõige kõrgema tasemega.
Kalev Kõnn lisab, et tihtipeale on tule leviku kiiruse vähendamise kõrval sama oluline ka mürgiste gaaside eraldumise tõkestamine. “Mürgised gaasid põlengu korral on ohtlikud juba tulekahju varases staadiumis ning seetõttu vajavad nad erilist tähelepanu. Kuna looduslik kivivill ei põle, siis tulega kokkupuutes ei erita materjal ka mürgiseid gaase. Väga sageli lõppevad tulekahjud inimelude kaotusega just mürgiste gaaside, mitte niivõrd tulega kokkupuute tõttu,” kommenteeris Paroci esindaja. Hetkel ei ole Euroopas veel ühtset metoodikat tulekahju korral mürgiste gaaside testimiseks ja hindamiseks, kuid töö selles vallas käib.
Tulekahjud ei ole suureks probleemiks mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopa Liidus üldiselt, kus tule tekitatud kahju hinnatakse koguni ühele protsendile SKTst, rääkimata kaotatud inimelude emotsionaalsest väärtusest ja kaotuse laastavast mõjust lähedastele. Looduslikust kivivillast soojustusmaterjalid võivad tulekahju korral anda majast pääsemiseks vajalikud lisaminutid ning säästa inimelusid. Seega soojustusmaterjali õige valik ei taga ainult sooja kodu, vaid turvalise ja ohutu elukeskkonna. Mõistlik on oma kodu või mõne muu hoone renoveerimisel ja ehitamisel läbi mõelda, millisele lahendusele ja kvaliteedile peaks see vastama ning langetada otsus vajadusel koos soojustusekspertidega.
Seotud lood
Üheks kiiremini kasvavaks saasteallikaks on müra ning viimastel aastakümnetel on selle tase hüppeliselt tõusnud nii linnaliikluse tihenemise kui kodutehnika sagedasema kasutuse tõttu. Paroc AS inseneri Jüri Vähi sõnul aitab müralevikut leevendada kivivilla kasutamine soojusmaterjalina, kuna looduslik vill neelab hästi heli.
Üle kahe aastakümne puidu- ja mööblitööstust varustanud WOODLINE avas Eestis kohaliku ettevõtte ja esinduse. Ettevõtte jaemüügijuhi Kestutis Dikciuse sõnul ei ole tegemist hüppega tundmatusse, vaid loomuliku sammuga: Eesti tootjaid on teenindatud juba aastaid ning nüüd soovitakse olla neile ka füüsiliselt lähemal, sest hea tarneteenus peab olema usaldusväärne, paindlik ja pakkuma klientidele kiireid lahendusi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
5
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid
Viimased uudised
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele