12. november 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Poorne kivivill neelab hästi heli

Foto: Paroc AS
Üheks kiiremini kasvavaks saasteallikaks on müra ning viimastel aastakümnetel on selle tase hüppeliselt tõusnud nii linnaliikluse tihenemise kui kodutehnika sagedasema kasutuse tõttu. Paroc AS inseneri Jüri Vähi sõnul aitab müralevikut leevendada kivivilla kasutamine soojusmaterjalina, kuna looduslik vill neelab hästi heli.

Tänu oma poorsele kiudainest koostisele ja suurele tihedusele, tagab Paroci kivivill hea soojustuse ning takistab tule ja müra levikut konstruktsioonides, välisseintes ja katustes. Lisainfot leiab: www.paroc.ee

Müra on heli, mis häirib inimesi ning just igapäevaselt ümbritseva keskkonna mürarikkuse tõttu suureneb meie vajadus koduse privaatsuse ning vaikse ja hubase õhkkonna järele. Linnatranspordi, aga ka kodutehnika ja erinevate seadmete tekitatava müra tase on viimase 15–20 aasta jooksul tõusnud umbes 10 detsibelli. Inimese kõrva jaoks tähendab see kaks korda valjemat müra. Maailma Terviseorganisatsioon märgib, et müra häirib meie puhkust ja und ning takistab töötades või õppides keskendumast. Kuna müra tekitavatest tehnikavahenditest on keeruline loobuda, siis peavad ruumid, kus inimene veedab suurema osa oma ajast, olema hästi isoleeritud nii ümbruses leviva müra kui ka hoones asuvate müraallikate eest.

Paroci AS insener Jüri Vähi tõdeb, et müratõkke ja ruumide akustika projekteerimisel tuleb lahendada müra isoleerimise ja summutamise küsimused. “Tõhusalt müra summutav konstruktsioon peab olema massiivne, poorne ja mitmekihiline. Kivivill tänu oma poorsele kiudainest koostisele ja suurele tihedusele on materjal, mida kasutatakse sageli mitmekihilistes konstruktsioonides,” ütleb Vähi. “Hoone fassaadis ja katuses kasutatavad kivivillatooted kaitsevad siseruume väljaspool tekkiva müra eest, sisepiiretesse ja kattekonstruktsioonidesse paigaldatud kivivill tõkestab aga hoones tekkiva müra leviku.” Kui helilaine kohtub pinnaga, siis osa peegeldub ning osa neeldub pinda.

Materjali helineelduvuse omadusi väljendab sõltuvalt sagedusest tegur ? (alfa). Alfa ulatus on 0 kuni 1, mis tähendab täielikust peegeldumisest kuni täieliku neelduvuseni. “Kuna kivivill on poorne materjal, siis selle võime heli absorbeerida on kõrge ning vastab koefitsiendile ? = 1, see tähendab, et 90-100% helist neeldub materjali sisse,” toob Paroci esindaja näite ning ütleb, et helineelduvuse paremaks tagamiseks on mitmeid lahendusi, näiteks paigaldada akustilised paneelid ruumi lakke ja ka seintele sõltuvalt ruumi otstarbest ja materjalidest.

Selleks, et vältida heli liikumist ja helilainete levimist hoonesse ja hoone erinevate korruste ja ruumide vahel, on samuti mitmeid valikuid, mis sõltuvad paljuski nii hoone tüübist, konstruktsioonist kui helitaseme nõuetest. “Ehitise jaoks on kahte tüüpi heliisolatsiooni: õhumüra ja löögimüra heliisolatsioon. Õhumüra puhul saab kõige madalamad heliisolatsiooni nõuded rahuldada massiivse ühekihilise seinaga, kuid kõige efektiivsem on paigaldada mitu õhukest üksteise peale minevat kipsplaati koos tihedalt karkassi tühemikke täitva kivivillmaterjaliga,” lausub Jüri Vähi.

 Paroci inseneri sõnul on aga hoone-siseselt leviva müra takistamiseks kõige toimivam ehitada vahelagede põrandad nn ujuvalt. “Vahelagede põrandate soojustusmaterjal peab summutama korruste ja korterite vahel levivat müra. Näiteks puitpõrandate puhul kasutatavad kivivillaplaadid töötavad justkui vedruna põranda konstruktsioonide vahel ja blokeerivad helivibratsiooni, mis tekib kõndimisest ja muudest liikumistest.”

Tõhusal ujuvpõrandal on jäik pealmine kiht ja pehme alumine kiht. “Oluline igasuguse nn ujuvpõranda puhul on meeles pidada, et soojustusmaterjali peal olev põrandapaneel oleks täielikult eraldatud ümbritsevatest seintest. Seda saab lahendada lihtsasti kivivillaribaga, mis paigaldatakse põrandaplaadi ja seina vahele takistades sellega heli edasikandumist,” kirjeldab insener.

Nagu ikka ehitamise puhul, ei ole võimalik kõikjal toimivaid, universaalseid lahendusi välja tuua. Väga palju sõltuvad konkreetsed lahendused muu hulgas ruumi otstarbest, asukohast, mürafoonist, konstruktsioonist. Igal juhul maksab enne ehitamist probleem põhjalikult kaardistada ning koostöös projekteerija, ehitaja ja soojustuseksperdiga võimalikud lahendused läbi analüüsida. 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785