Eesti jaoks on realiseerunud spetsiifiline risk Põhjamaade näol. Rootsi ja Soome majandusel on viimasel ajal läinud märksa kehvemini, kui Lääne- ja Lõuna-Euroopal. Lisaks on oluline osa Eesti ekspordist seotud Põhjamaade ehitusturu aktiivsusega, mis on tõusvate intressimäärade keskkonnas suikunud pikka talveunne. Kahjuks ei ole kiiret muutust selles vallas oodata.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
  • SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
  • Foto: Jake Farra
Lõppeval nädalal avaldatud andmete kohaselt langes Eesti sisemajanduse koguprodukt selle aasta esimeses kvartalis 3,2% võrra. Et SKP hakkas kahanema juba 2022. aasta kevadel ning kukkus aasta teises pooles 3-4% jagu, siis pole mingit kahtlust – oleme tõsises majanduslanguses.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.07.26, 17:01
Rasketehnika turul loeb üha vähem ostuhind ja üha rohkem partneri võimekus
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele