Eesti jaoks on realiseerunud spetsiifiline risk Põhjamaade näol. Rootsi ja Soome majandusel on viimasel ajal läinud märksa kehvemini, kui Lääne- ja Lõuna-Euroopal. Lisaks on oluline osa Eesti ekspordist seotud Põhjamaade ehitusturu aktiivsusega, mis on tõusvate intressimäärade keskkonnas suikunud pikka talveunne. Kahjuks ei ole kiiret muutust selles vallas oodata.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
  • SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
  • Foto: Jake Farra
Lõppeval nädalal avaldatud andmete kohaselt langes Eesti sisemajanduse koguprodukt selle aasta esimeses kvartalis 3,2% võrra. Et SKP hakkas kahanema juba 2022. aasta kevadel ning kukkus aasta teises pooles 3-4% jagu, siis pole mingit kahtlust – oleme tõsises majanduslanguses.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.04.26, 13:51
Ehitussektori keerukus kasvatab nõudlust uute teadmistega spetsialistide järele
Uued teadmised saad TalTechi magistriõppest
Ehitussektor on viimastel aastatel läbi teinud kiire arengu, kus projektide tehniline keerukus ja ootused lõpptulemusele on märgatavalt kasvanud. Energiatõhusus, hoonete elukaarepõhine planeerimine ja kaasaegsed digilahendused on muutunud baasnõueteks, mis tähendab, et turul on terav vajadus spetsialistide järele, kes suudavad siduda insenertehnilised teadmised majandusliku loogikaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele