Korralikult renoveeritud lamekatus võib kesta ka pool sajandit
Aastatel 2016−2020 on Tallinnas ja Tartus renoveeritud mitmed aastail 1970−1990 ehk nõukogude aja lõpuperioodil ehitatud kortermajade lamekatused, kus kasutati tavapärasest Eesti keskmisest tasemest oluliselt suurema kestvusega lahendusi ja parema kvaliteediga materjale ning tarvikuid. Nende maksumus oli 1,5−2 korda kõrgem, kuid pikk kestvus annab selle kuhjaga tagasi.
Eesti ehituses on, endisele idablokile omaselt, tänaseni levinud valdavalt idaturu vajadusteks toodetud odavama kvaliteediklassi ja kestvusnäitajatega ehitusmaterjalid. Samuti pretendeerivad paljud lahendused, materjalid ja tarvikud pigem odavusele kui kvaliteedile ja pikaajalisele kestvusele.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
2
5
Omanik saneerimisest: “See ei tähenda mu elutöö lõppu”
Viimased uudised
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Arendaja PN Project on seni oma võlakirjaprogrammi kolmes etapis kaasanud investoritelt kokku 26,1 miljonit eurot.
Omanik saneerimisest: “See ei tähenda mu elutöö lõppu”
Üritused
Hetkel kuum
Omanik saneerimisest: “See ei tähenda mu elutöö lõppu”
18-miljoniline lisainvesteering teeb Ülemiste Cityst Baltikumi suurima erakapitalil põhineva terviselinnaku
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele