Paralleelselt koroonaviiruse levikuga on ärimaailmas üha päevakajalisemaks muutunud küsimus, kas koroonaviirus ja selle tõkestamiseks rakendatud meetmed on Eesti õiguskorra järgi vääramatu jõu juhtumiks.
Arvestades, et koroonaviirus ja selle tõkestusmeetmed on lepingupooltele ettenägematud asjaolud ja jäävad poolte mõjuulatusest väljapoole, võib piisava kindlusega asuda jaatavale seisukohale. Seda siiski eeldusel, kui pooled ei ole lepingus konkreetsete vääramatu jõu juhtumite osas ise eraldi kokku leppinud. Näiteks on lepingupooltel õigus kokku leppida, et vääramatu jõu juhtumiks on ainult loodusõnnetus, streik, tehaste seiskumine jne. Kui sellist kokkulepet lepingus pole, siis on seaduse järgi koroonaviiruse või selle tõkestusmeetmete tõttu lepingu täitmisega hätta sattunud poolel õigus tugineda vääramatu jõu olemasolule.
Seotud lood
Tööstus- ja logistikasektoris mõõdetakse edu sageli kiiruse ja efektiivsusega, kuid nende taga on ka detailid, millele kahjuks liiga harva mõeldakse. Märkama hakatakse neid alles siis, kui need ühel hetkel enam ei tööta. Üks katkine uks või tõrkuv laadimissüsteem võib aga peatada terve töövoo, tuues kaasa ajakulu ja korraliku rahalise kahju.