Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida on ärisuhetes vaja teada koroonaviiruse kui vääramatu jõu kohta?
Paralleelselt koroonaviiruse levikuga on ärimaailmas üha päevakajalisemaks muutunud küsimus, kas koroonaviirus ja selle tõkestamiseks rakendatud meetmed on Eesti õiguskorra järgi vääramatu jõu juhtumiks.
Arvestades, et koroonaviirus ja selle tõkestusmeetmed on lepingupooltele ettenägematud asjaolud ja jäävad poolte mõjuulatusest väljapoole, võib piisava kindlusega asuda jaatavale seisukohale. Seda siiski eeldusel, kui pooled ei ole lepingus konkreetsete vääramatu jõu juhtumite osas ise eraldi kokku leppinud. Näiteks on lepingupooltel õigus kokku leppida, et vääramatu jõu juhtumiks on ainult loodusõnnetus, streik, tehaste seiskumine jne. Kui sellist kokkulepet lepingus pole, siis on seaduse järgi koroonaviiruse või selle tõkestusmeetmete tõttu lepingu täitmisega hätta sattunud poolel õigus tugineda vääramatu jõu olemasolule.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõtete keskmine kahjusumma pea 100 000 eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele