Paralleelselt koroonaviiruse levikuga on ärimaailmas üha päevakajalisemaks muutunud küsimus, kas koroonaviirus ja selle tõkestamiseks rakendatud meetmed on Eesti õiguskorra järgi vääramatu jõu juhtumiks.
Arvestades, et koroonaviirus ja selle tõkestusmeetmed on lepingupooltele ettenägematud asjaolud ja jäävad poolte mõjuulatusest väljapoole, võib piisava kindlusega asuda jaatavale seisukohale. Seda siiski eeldusel, kui pooled ei ole lepingus konkreetsete vääramatu jõu juhtumite osas ise eraldi kokku leppinud. Näiteks on lepingupooltel õigus kokku leppida, et vääramatu jõu juhtumiks on ainult loodusõnnetus, streik, tehaste seiskumine jne. Kui sellist kokkulepet lepingus pole, siis on seaduse järgi koroonaviiruse või selle tõkestusmeetmete tõttu lepingu täitmisega hätta sattunud poolel õigus tugineda vääramatu jõu olemasolule.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.