Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hõõguvaid mõtteid tulevikku vaatavast maastikuarhitektuurist
Lapsed nõuavad koolisööklas vegetoitu , Londonis kutsuvad arhitektid ametivendi üles betoonist loobuma ja väga suur hulk maailma 7 741 698 200 inimesest muretseb selle üle, et seesamane number on ikka koletumalt suur. On kliimamuutuste teadvustamise aeg ja ka inseneridelt oodatakse säravaid mõtteid, milline võiks olla jätkusuutlik inseneeria, kirjutab TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi üliõpilane Murel Truu konkursile Särav tudengimõte 2019 saadetud essees.
Jätkusuutlikkus pole sugugi uus mõte, näiteks terminina nachhaltigkeit on see olnud kasutusel juba barokiaegsel Saksamaal ). Ehk kui näha selle mõiste erinevaid mõõteid (ühiskondlik, majanduslik, ökoloogiline ), siis ühiskondliku heaolu tagamise ja ökonoomsuse näol on kestlikkus inseneeria juurde ju alati kuulunud.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele