Eesti suurimad ehitustööde ja arhitektuuri tellijad on riik ja omavalitsused, kelle hangetel on enamasti ainult üks tingimus – odavaim hind. Tulemuseks pole spordisaal, kool või elamu, vaid vajadusi eirav ebalahendus, mis kümne aasta pärast remonti vajab, kirjutab arhitekt Peeter Pere.
Peeter Pere.
  • Peeter Pere.
  • Foto: Andras Kralla
Iga hoone, rajatis või ehitis ei saa ega peagi olema maamärk. Ja iga arhitektuurivõistlus ei saa päädida maailma kuulsa ooperimajaga Sydneys, Helsingi keskraamatukoguga Oodi või Turning Torso elamuga Malmös. Kuid iga kord, kui me valame kuhugi vundamendi, rajame uue tee või pargi, muudame sellega meid ümbritsevat keskkonda. See peab ühiskonnale väärtust looma, mitte olema odav, mõnikord ka praak, mille lõpmatu remont ta lõppeks ikkagi kalliks teeb.

Seotud lood

Uudised
  • 28.06.19, 07:00
Avalik-õiguslikud nõuded ja ehitamine
Hoone või rajatise ehitamisel tuleb järgida nii eraõiguslikke nõudeid ehk siis asjaõigustest, sh naabrusõigustest tulenevaid nõudeid, kui ka avalik-õiguslikke nõudeid ehk nõudeid, mis tulenevad õigusaktist.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 11:24
Bauroc plaanib viia materjalide tootmise jalajälje negatiivseks
Eesti perefirma Bauroc, mis on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja, tuli eelmisel aastal välja uue tooteperega, mille süsiniku jalajälg on raudbetoonpaneelist 10 korda väiksem, kuid ettevõttel on veelgi ambitsioonikam plaan jõuda CO2-neutraalsete või lausa negatiivse jalajäljega materjalide tootmiseni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele