Eesti suurimad ehitustööde ja arhitektuuri tellijad on riik ja omavalitsused, kelle hangetel on enamasti ainult üks tingimus – odavaim hind. Tulemuseks pole spordisaal, kool või elamu, vaid vajadusi eirav ebalahendus, mis kümne aasta pärast remonti vajab, kirjutab arhitekt Peeter Pere.
Peeter Pere.
  • Peeter Pere.
  • Foto: Andras Kralla
Iga hoone, rajatis või ehitis ei saa ega peagi olema maamärk. Ja iga arhitektuurivõistlus ei saa päädida maailma kuulsa ooperimajaga Sydneys, Helsingi keskraamatukoguga Oodi või Turning Torso elamuga Malmös. Kuid iga kord, kui me valame kuhugi vundamendi, rajame uue tee või pargi, muudame sellega meid ümbritsevat keskkonda. See peab ühiskonnale väärtust looma, mitte olema odav, mõnikord ka praak, mille lõpmatu remont ta lõppeks ikkagi kalliks teeb.

Seotud lood

Uudised
  • 28.06.19, 07:00
Avalik-õiguslikud nõuded ja ehitamine
Hoone või rajatise ehitamisel tuleb järgida nii eraõiguslikke nõudeid ehk siis asjaõigustest, sh naabrusõigustest tulenevaid nõudeid, kui ka avalik-õiguslikke nõudeid ehk nõudeid, mis tulenevad õigusaktist.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.07.26, 17:01
Rasketehnika turul loeb üha vähem ostuhind ja üha rohkem partneri võimekus
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele