28. juuni 2019

Avalikes huvides on fikseeritud nõuded, milled täitmine on omaniku kohustus. 1. maist 2019 hakkas kehtima uus muinsuskaitseseadus, mille aluspõhimõte on see, et kultuuripärandi – sh mälestisteks kuulutatud ehitised ja muinsuskaitsealadel paiknevad ehitised – kaitsmine on avalikes huvides ja seega on lubatud selliste ehitistega seoses seada nende kasutamisele ja ehitamisele piiranguid. Muutusi on mitmeid, kuid üheks ehitustegevust rohkem mõjutavaks muutuseks on muinsuskaitse eritingimuste regulatsiooni muutus, mille kohaselt eritingimusi annab ainult avalik võim, samas kui eelnevalt koostati need vastava pädevusega isiku poolt tellija kulul ja taotlusel. Erandiks on üld- ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused, mille koostaja on erasektori pädev isik. Muinsuskaitseseadusest tulenevaid kitsendusi ehitustegevuses on käsitletud peatükis 2.6.

Pane tähele!

Järgmine ehituse teabevara täiendus ilmub septembris 2019.

Täiendusi saate veebis lugeda varem kui paberil. Meie kasutajasõbralik koduleht asub aadressil teabevara.ee.

Nõuandekeskuses saate küsida spetsialisti nõu riigihangete, transpordi ja logistika, ehituse, lepinguõiguse, raamatupidamise, maksude, tööõiguse, äriõiguse ning sekretäritöö teemal. Küsimustele vastavad valdkonna asjatundjad ja kõik registreeritud kasutajad saavad kaasa rääkida.

Eluruumile esitatavad nõuded (ptk 7.2.8.) mõjutavad eelkõige tubade suurusi, kõrgusi, akende mõõtmeid ja paiknemisi ning seadmete valikut. Praktikas on juba kujunenud lähenemine, et kui ruum ei vasta eluruumile esitatavatele nõuetele, s.o ei ole kas piisavalt suur (vähemalt 8 m²) või kõrge (vähemalt 2,3 m) või puudub lahtikäiv aken, siis nimetatakse selline ruum ümber nn hobiruumiks ja justkui ongi kõik korras. Siinkohal on oluline, et selliste nn hobiruumidega eluruumide võõrandamisel on kindlasti vaja enne müügilepingu allkirjastamist kontrollida, et notarilepingus oleks toodud välja, et tegemist on selle konkreetse eluruumi eripäraga, muidu on võimalik hiljem esitada müüja vastu nõudeid.

Alates 10. aprillist 2019 muudeti Vabariigi valitsuse 17. detsembri 2015. aasta määrust nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“, milles nähakse ette asutused, kellega koostöös tuleb planeeringuid teha ja kooskõlastada. Kes, kuidas ja millal peab kooskõlastuse andma, käsitleb ptk 5.1.6.