Ehituses on tööd küll palju, aga hinnasurve endiselt tugev. Seetõttu sõlmivad peatöövõtjad palju riskantseid lepinguid, hoolimata asjaolust, et oleme kallinevate sisendhindade faasis. Tellijad peavad arvestama, et kõik ehitised ei valmi tähtajaks, samuti peavad nad arvestama suurenevate ehitusmaksumustega.
Raivo Rand: peab arvestama, et kõik ehitised ei valmi tähtajaks
  • Foto: Postimees/Scanpix
Pane tähele!
Raivo Rand räägib ehituse hetkeseisust pikemalt 27. novembril toimuval Eesti ehituskonverentsil 2018: ajaloo parim aasta.
NB! 20.11 lõpeb soodushinnaga registreerumine konverentsile. Pane ennast kirja SIIN. 
Eesti majandus on võrreldes 2007. aastaga tunduvalt edasi arenenud ja arenev majandus vajab rohkem ka ehitisi ning ehitustöid. Seetõttu ei saa olukorda ehituses nimetada buumiks, kuna praegu on nõudlust isegi rohkem, kui ehitusfirmad suudavad ära teha. 2007. aastal töötas ehitussektoris üle 80 000 inimese, praegu on see arv ligikaudu 60 000, millele lisandub mõne tuhande inimese võrra välistööjõudu.
Sellest tulenevalt on ehitustööde teostamise võimsus küllaltki piiri peal ja ehitusmahud eriti kasvada ei saa. Ehitusmahtude kasvu 2017. aastal vedas jõudsalt teede ja rajatiste ehitamine (kasv 25%), kuid 2018. aastal on ehituse kogumahu kasv tulnud hoonete ehituse arvelt (kasv 28%) ning teede ja rajatiste kasv on olnud umbes 5%.
Ehitusturu riskid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele