Eloide ja morlokite tagasitulek
Kas tulevikus on inimkond jaotunud kaheks: ühed kõrgeltharitud ja “positiivsed” eloid, kellele vastanduvad
musta töö tegijad, vaimselt degenereerunud morlokid, küsib erilehe Ehitus toimetaja Lauri Leet märtsi kuukirjas.
Digitaalehituse klastri ja kinnisvaraettevõtte Kapitel juhatuse liige Indrek Moorats rääkis 28. veebruaril Tallinnas toimunud Ehituse tehnoloogiakonverentsil klastri novembri alguses korraldatud põnevast õppereisist Singapuri.
Kõrgtehnoloogiline Singapur on ehitussektori digitaliseerimise rakendamise osas põhjusega maailmas eeskujuks, paljud sellesuunalised tegevused on seal riigi toetatud ja juhitud ning edusammud on kaugele näha.
Singapuri suurimaks väljakutseks on aga see, kuidas kõrgtehnoloogilist teadmist viia ehitusplatsile, kus töötavad valdavalt vähekvalifitseeritud vaesematest riikidest pärit töötajad. Toimib see umbes nii, et kallis tööjõud projekteerib ja juhib läbi protsesside odavat tööjõudu kuni tasemeni, kus kõik on plaanis teha nii automaatseks, et odaval tööjõul ei olegi vaja muud teha, kui seista kõrgtehnoloogiliste masinate kõrval, jälgida, kas masin töötab ning probleemidest teatada.
Lihttöö – maa alla?
Kõik see meenutab liigagi palju Herbert George Wellsi maailmakuulsat ulmeklassikat “Ajamasin”, kus kujutati tulevikuühiskonda just nii, et inimkond on jaotunud kaheks: ühed kõrgeltharitud ja “positiivsed” eloid, kellele vastandusid musta töö tegijad, vaimselt degenereerunud, maa all elavad morlokid.
Ja et asi ikka piisavalt võigas tunduks: viimased käisid öösiti pimedas oma maaalustest käikudest väljas eloisid omale söögiks püüdmas.
Mitte, et Singapuri mudel edukas ei oleks, kindlasti on. Aga kõik piirkonnad ja riigid omale taolist tööjaotust lubada kindlasti ei saa ega soovigi.
Ei pea olema sotsiaalteadlane, et aduda, millise erinevuse loovad teravad lõhed eri inimgruppide vahel väikeses demokraatlikus ebakindla eneseteadvusega rahvusriigis Euroopas või multikultuurses, autokraatlikus ja ülirikkas Singapuris.
Karta on, et meil hakkaks see varem või hiljem ka riigis toimuvat kõrgtehnoloogilist tootmis- ja arendustööd segama. Siit ideaal – eesmärk võiks olla tark töötaja igas töölõigus, mitte ainult projekteerijate, juhtide ja valgekraede seas.
Loe ka Targad lahendused aitavad kompenseerida odava tööjõu puudust
