Riigihangete senine kord soosib alapakkumiste tegemist, ebakvaliteetset ehitustööd, allhankijate nn ülelaskmist ning töötajatele ümbrikupalga maksmist, leiab Purustaja OÜ juhatuse liige Kuido Kaskla.
Kuido Kaskla (Purustaja OÜ)
  • Kuido Kaskla (Purustaja OÜ)
  • Foto: Eiko Kink
Samas ei pakuta just sageli välja toimivaid lahendusi ja objektiivseid kriteeriume, mille alusel hankel kõige paremat ehitajat välja valida.
Ehitusuudistes ja 2. juuni Äripäevas ilmunud artiklis arutlesid maksuspetsialistid ja ettevõtjad, kuidas olukorda lahendada. Ühe mõttena toodi välja Läti eeskujul hangetel osalejate kvalifitseerimiseks keskmise palgataseme nõude kehtestamist, mis peaks olema vähemalt 70–80 protsenti sektori keskmisest. Pakkujate palgatasemete hindamine oleks tõepoolest suur edasiminek praegu peamiselt maksuvõlgade puudumisele keskenduva lähenemise asemel. Kui makse ei deklareerita, siis ei teki ka maksuvõlga ning nn must süsteem toimib õlitatult edasi. Palga näitamine ja selle hindamiskriteeriumiks seadmine muudab hankepakkumised läbipaistvamaks, aga on ka riigilt sotsiaalse vastutustundlikkuse avaldus. Tragikoomiline on teha ühe käega reklaami ausale palgale ja valida teise käega hankevõitjaks pakkujat, kelle hinnanumbrisse on ümbrikupalk juba algusest peale sisse kirjutatud.
Konkreetsele palgatasemele miinimumi seadmisele on veel üks alternatiiv – järjestada pakkujad tegelikult tasutud tööjõumaksude alusel. Seejuures tuleks ka ehitussektor jagada eraldi gruppidesse, sest tegevusala on kirju – alates peatöövõtust ja üldehitusest kuni erinevate nišisektoriteni, kus üks pakub uue hoone ehitamist tervikuna ja teine teeb eriehituslikku remonti. Nii peaks kujunema igal sektoril oma võrdlusgrupp, milles makstud maksud annavad hea ülevaate ettevõtte aususest ja distsipliinist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele