Maksuametil alapakkujate vastu rohi olemas, aga riik punnib vastu

Egon Veermäe sõnul on mehhanismid ausamaks konkurentsiks olemas, ent on mõistetamatu, miks neid ei kasutata
Egon Veermäe sõnul on mehhanismid ausamaks konkurentsiks olemas, ent on...

Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) eestvedamisel arutasid riigi, tellijate ja ehitajate esindajad, kuidas seista vastu põhjendamatutele alapakkumistele ja muuta riigihanked veelgi läbipaistvamaks. Arutelus selgus, et lahendusi ja võimalusi on, ent neid ei rakendata.

Nagu kõiki, mõjutab ehitusettevõtjate tööd maksupoliitika, kuid mitte ainult ettevõtjaid. Tihti  madalaima hinnakriteeriumiga riigihanked kutsuvad esile selle sama maksupoliitika vastu otsima erinevaid skeeme,  kuidas riiki, all- või peatöövõtjaid petta. Arutlusring peamiste osapooltega püüdis leida selle olukorra tagamaid ja otsida võimalusi, kuidas muuta ikkagi turg riigihangetel läbipaistvamaks ning soosida enim ausaid ettevõtjaid. Arutlusest võtsid osa Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Agris Peedu, Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe, Riigi Kinnsivara AS juhatuse liige Elari Udam, Lemminkäinen Eesti AS juhatuse esimees Sven Pertens ning Ehitusfirma Rand&Tuulberg üks omanik ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees Raivo Rand.

Et saada teemale parem raamistik uurisime esmalt, mis on erinevate osapoolte põhiülesanne ja eesmärk igapäevases töös.

Peedu:  Meie peamine eesmärk on tõsta riigihangetel osalejate arvu.

Udam: Aus konkurents ja õiglased hinnad

Veermäe: Riigihanked läbipaistvad

Pertens: Kasumit teenida

Rand: Tahaks konkureerida võrdsete mängureeglite alusel.

Kindlasti ei ole eesmärk teha ausate ettevõtjate, sh ehitajate elu raskemaks ja neid reeglitega pitsitada. Aga, miks üldse nõuame hangetel korrektset maksekäitumist, kui peatöövõtjast allapoole toimub anarhia?

Veermäe: Ma ausalt öeldes ei saa aru. Oleme kohtunud siin EEELiga ja probleem on ilmselge. Ei ole mõtet hankele minna, kui niikuinii ei võida. Olen siin kuulnud erinevatelt ehitusettevõtjatelt, et nad on teinud hangetel nalja, kus esitatakse pakkumine null marginaaliga ja -20 kuni -30% madalama hinnaga , kuid ikka kaotavad, see on reaalsus.

Kui palju riik investeerib raha mingisugusesse riigihankesse ja kui palju kasutatakse euroopa toetust? Nendest numbritest räägitakse palju. Palju aga riik sellest kõigest tagasi saab, sellele keegi ei mõtle. Kõik aga mõistavad, et see ei ole normaalne olukord, kus riik ostab midagi, vahet pole, kuidas ostame. Samas kirjutame hoogsalt loosungeid, et riigihange võiks olla läbipaistev. Selle asemel käib jaanalinnu mäng, mis tuleks ära lõpetada.

Oleme koostanud koostöös Riigi Kinnsivara ASi ja ehitajatega võimaliku lahenduse, kus hange võiks olla läbipaistev. Oleme välja pakkunud esialgsed lahendused, et ei tuleks igasugune pakkuja või hangetel ei osaleks ettevõtted, kelle maksukäitumine ei ole aktsepteeritav. Et ei saaks osaleda ettevõte, kes maksab ehitajale 390 eurot palka.

Kes suudab palgata täistööajaga 390 euro eest ehitajat? Mina palusin oma inimestel uurida ja meil on selliseid ettevõtteid, loomulikult on. See ei ole mõistuspärane. Ka mul on keeruline lahendusi pakkuda.
Õnneks saame siin veidi lätlaste poole vaadata, kus riigihangete seadusandlusesse kirjutatakse nõue, mis hakkavad kehtima 1. augustist sel aasta. Nõude kohaselt peab hankel osaleja ettevõtte töötajate palk olema vähemalt 80% sektori keskmisest. Meie oma lahenduses nii karmilt ei pannud, aga leidsime, et mõistlik on 70%, kuna Eestis palgad on oluliselt legaalsemad , kui Lätis.

Ehitusettevõtteid, kellel on üldse mingid töötajad, on kokku statistiliselt 8000 ettevõtet, töötajaid sektoris kokku umbes 28 000 ja veidi alla 7000 ehitajat on sellised, kes teenivad täistööajaga vähem kui 700 eurot bruto kuus.

Mina ütlen, et läbipaistvuseks on mehhanismid olemas, aga ma ei saa aru, miks me ei taha neid rakendada. Ma olen kohtunud siin riigihangete inimestega ja ainuke asi, mis ma igal korral kuulen, on see, et miks ma ei saa. Igas asjas on lihtne öelda, miks ma ei saa. Tegelikkuses on võimalused olemas ja see tuleb lihtsalt ära teha. Ma ei mõista, miks ei ole sellest kinni haaratud.

Ma saan aru, et uus riigihangete seadus on selle läbipaistvuse tingimuse on sisse toonud, aga ei mõelda, mida täna saab juba ära teha.

Kaua me peame seda mantrat kordama, et midagi tehtaks. Mis kõige markantsem, ettevõtted ise ütlevad, et riik, tehke asi korda ja ma ei saa aru, mida me siis mängime, et ei saa hakkama.

Peedu: Ma vastan siis riigihangete seaduste kontekstis. Uus eelnõu on välja läinud ja kõik osapooled saavad sellele arvamust avaldada. Maksekäitumine ei ole probleem ainult Eestis, vaid ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Tõsi küll, tulebki muudatus sisse, et maksuvõlga ei hakata kontrollima vaid peatöövõtjatelt, vaid ka see laieneb alltöövõtjatele ja alltöö-alltöövõtjatele. See on ka eelnõus kirjas.
See Läti näide. Ka Eestis on võimalik igasugu mudeleid teha, ja alapakkumisi välistada. Aga see näide, mis oli lätlastel tehtud, lähtub sellest, milline on valem, mis tuvastab, et pakkumus võib olla alapakkumus. See aga ei räägi sellest, kuidas üldkokkuvõttes see pakkumus on esitatud ja kas see üldse kõlbab.
Erinevaid valemeid on erinevad riigid välja pakkunud. Kehtiv seadus ja tulevikus ka uuendatud seadus võimaldab rakendada valemeid, et tuvastada võimalikke alampakkumisi. Kõige olulisem ja keerulisem küsimus on see, et millised on mehhanismid, et selline avastatud alapakkumus kõrvaldada. See on see suur väljakutse koht ja sellele ei ole ka Lätlased lahendust leidnud. Siin ongi koostöökoht.

Reaalsel oli laual juba lahendus, et riigihangete puhul seada kriteeriumiks, et pakkujad ja nende alltöövõtjad on kohustatud oma töötajatele tasuma vähemalt 70% keskmisest ehitusektori töötasust. Selle teemaga mindi lõpuni, ent järsult peatati, miks?

Peedu: Lähtudes Euroopa komisjoni ja Euroopa kohtu uudistest, et Suurbritannia on püüdnud väga aktiivselt selliseid keskmikke arvutada, ent seal tulid negatiivsed kohtuotsused. Mida kohtud on aktsepteerinud, on kollektiivlepingutes sätestatud  töötasumääradest kinni pidamine. Muudel juhtudel on see hetkel välistatud.

Aga kui räägime sellest, mida majandusminister Kristen Michael on välja toonud ja ka EEEL, on väärtuspõhised hanked ja praktika aja jooksul kindlasti muutub. Aasta aega tagasi küll meie seaduses oli sees aga Euroopa kohtud jätkuvalt ei soostunud sellega, et näiteks arhitektide kogemust hinnata ja punkte panna selle pealt. Tänaseks päevaks on kohtupraktika muutunud, direktiivid muutunud ja see on täiesti võimalik. Nii et aja jooksul areneb.

Rand: Tegelikult selle 70% teemal, mida me maksuametiga koos leidsime ja tegime, ei kuulnud ühtegi nurinat, et see oleks kohtus käinud vms. Lihtsalt ju Rahandusministeerium leidis, et see on varjatud kvalifitseerimistingimus. Tegelikult on see ju lepingu tingimus. 70% kuvand aga hakkas levima ja alapakkujad hakkasid rohkem pakkuma ja mitte võitma. Tegelikult oli see kõige parem uudis korrektselt töid tegevatele,  oma töötajatele korralikult palka maksvatele alltöövõtjatele, kes ausalt täna kannatavad kõige rohkem.  Peatöövõtja, kui teeb alapakkumist, saab ebaausate alltöövõtjate kaudu kuidagi ikka välja vedada. Aga just need, ausad firmad, kellel on 10, 20, 30 ja 50 töötajat, nende jaoks oli see hea uudis, sest nemad hakkavad nüüd lõpuks ometi normaalset tööd saama. Tegelikult seda võiks ikkagi uuesti vaadata, see toimiks turgu korrastajana väga hästi.

Pertens: Ma selle koha pealt täiendaksin Raivot. Mina ei ole kuulnud kedagi ehitajate poole pealt, et seesama 70%line palganõue kellelegi ei sobiks. Kuskil riigi süsteemist on lihtsalt liiga palju juriidilise haridusega inimesi, kelle ülesandeks on leida või siis kes otsivad peamiselt seda, mis kui palju on põhiseadusega vastuolus või siis vastuolus Euroopa direktiividega. No igale asjale leiab alati midagi vastu, aga tegelikult tuleks see asi ära teha ja las keegi ütleb, et meile ei sobi ja lähebki vaidlemiseks. Mis puudutab alltöövõtjaid. Mina peatöövõtjana ei soovi seda, et mina peatöövõtjana peaksin hakkama alltöövõtjaid ja nende alltöövõtjaid pakkumuse tarbeks kontrollima.

See tekitab palju halduskoormust, laske ettevõtjatel rahulikult oma tööd teha. Kuskil tuleb leida tasakaal. Riigil tuleb tõhusamalt kaardistada, kus on need ettevõtted, kes ei maksa ja kes on miinimumpalga maksjad.

Igaüks tehku, mis on tema ülesanne

Siit koorubki välja, et kui ettevõtte põhieesmärk ja soov on kasumit teenida ning väärtust luua, siis kas riigi poolt peale sunnitud kontrollid vm kohustused aitavad ettevõtetel luua  väärtust. Siin tuleks vast vaadata ausalt peeglisse ning ikkagi küsida, mis on riigi ja mis ettevõtjate eesmärk.

Et hange peab olema lihtne, siis mismoodi võtta ära võtte ära need tegevused, mis ettevõtjatele kasumit ei tooda.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed