Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: Keskmise korteritehingu eest tuleb maksta 50 kuupalka
Kiire korterite hinnatõus on muutnud korteritehingu tegemise järjest kallimaks isegi vaatamata tõusvatele palkadele.
2009.-2011. aastal oli Eesti keskmine korteritehingu väärtus 46-48 keskmist kuu brutopalka. 2014. aastal on see tõusnud juba 50 kuupalgani.
Sellest rohkem peavad maksma pealinlased. Tallinna keskmine korteritehingu tegemiseks pidi 2014 II kvartalis kulutama 66 keskmist pealinna palka.
Tänaseks oleme olukorras, kus korterite hinnatõus on vaibunud ja võimatuks ei peaks pidama mõningast hindade korrektsiooni allapoole. Lootuses, et palgad vaatamata keerulisele majandusseisule ei kuku, siis võiks loota, et kinnisvara soetamine muutub palgade suhtes soodsamaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskmine korteritehing rahas ja kuupalkades: Eesti
Keskmine korteritehing rahas ja kuupalkades: Tallinn
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.