Kiire korterite hinnatõus on muutnud korteritehingu tegemise järjest kallimaks isegi vaatamata tõusvatele palkadele.
2009.-2011. aastal oli Eesti keskmine korteritehingu väärtus 46-48 keskmist kuu brutopalka. 2014. aastal on see tõusnud juba 50 kuupalgani.
Sellest rohkem peavad maksma pealinlased. Tallinna keskmine korteritehingu tegemiseks pidi 2014 II kvartalis kulutama 66 keskmist pealinna palka.
Tänaseks oleme olukorras, kus korterite hinnatõus on vaibunud ja võimatuks ei peaks pidama mõningast hindade korrektsiooni allapoole. Lootuses, et palgad vaatamata keerulisele majandusseisule ei kuku, siis võiks loota, et kinnisvara soetamine muutub palgade suhtes soodsamaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskmine korteritehing rahas ja kuupalkades: Eesti
Keskmine korteritehing rahas ja kuupalkades: Tallinn
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.