Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Leis: Ehitame Eesti energiatõhusaks
Investeeringuid tehes peame käituma vastutustundlikult ja silmas pidama pikka perspektiivi. Midagi uut ehitades või ka renoveerides võiks selleks olla 30-50 aastat. Ühtlasi on vaja Eestis kiiresti ja targalt teha pööre energiatõhusa ehitamise suunas.
Meil on võimalik õppida ja teadmisi „importida“ Saksamaalt ja Austriast, kes on Euroopas juhtivad riigid ehitamise ja energiakasutuse osas. Juba aastaid on Frankfurt, Hannover ja Hamburg ning ka Austrias Voralbergi piirkond võtnud vaikimisi standardiks, et avalikud hooned ehitatakse passiivmaja meetodi järgi.
Tulemus on hea sisekliimaga energiatõhus maja, mida on võimalik energia tootmise lisamisega hõlpsalt nullenergiahooneks arendada. Kasutades kohalikke looduslikke materjale suurendatakse ökoloogilisust veelgi. Selline tulemus on saavutatud aastatega kogemusi omandades ning nüüd polegi ehitushinnas enam rahaliselt vahet, kas rajatakse tavaline hoone või passiivmaja.
Saksamaal ja Austrias tegid avasammud teadlased ja riik, rajades esimesed passiivmajad. Seejärel tuli kaasa erasektor. Eestis on antud valdkonnas veduriks aga erasektor. Meie riigi tasemel tuleb pööre ilmselt siis, kui esimesed objektid on süsteemselt valminud ja õnnestunud. Loomulikult eeldab see head koostööd tellija, projekteerija ja ehitaja vahel. Kui aga erasektor on ette näidanud, et asi on võimalik, küllap siis on ka riik ja omavalitsused kui tellijad valmis energiatõhusa ehitamise eesmärgiks võtma.
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele