Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: tarbijate kindlustundega pole häda midagi
Kinnisvaraturgu pärssivaks teguriks peetakse sageli tarbijate madalat kindlustunnet. Järjest kasvav elamispindade tehingute arv ja vaikselt kasvavad hinnad kinnitavad vastupidist - tarbijate kindlustundega pole häda midagi.
Tarbijabaromeeter on küll näidanud kõrgemaid numbreid, kui veebruarikuuine -5,3 punkti. Kõrgemal oli tarbijakindlus majandusbuumi tippaastatel. Selle järel majanduskriisi põhja läbimise järel, mida võib pidada anomaaliaks.
Elamispindade tehingute arv aga on jõudsalt kasvanud. 2012. aastal tehti korteritehinguid 21% aastatagusest rohkem.
2012. aastal oli käibes 4,1% Eesti elamispindadest, mis pole kriisist väljuvat majandust arvestades sugugi tagasihoidlik näitaja.
Nii võime öelda, et tarbijakindlus on igati heal tasemel ja kinnisvaraturgu see ei piira.
Tarbija kindlustunde indikaator (Eesti Konjunktuuriinstituut - www.ki.ee)
Ehitusbaromeeter: ehitusettevõtete kindlustunde indikaator (Eesti Konjunktuuriinstituut - www.ki.ee)
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele