Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: tarbijate kindlustundega pole häda midagi
Kinnisvaraturgu pärssivaks teguriks peetakse sageli tarbijate madalat kindlustunnet. Järjest kasvav elamispindade tehingute arv ja vaikselt kasvavad hinnad kinnitavad vastupidist - tarbijate kindlustundega pole häda midagi.
Tarbijabaromeeter on küll näidanud kõrgemaid numbreid, kui veebruarikuuine -5,3 punkti. Kõrgemal oli tarbijakindlus majandusbuumi tippaastatel. Selle järel majanduskriisi põhja läbimise järel, mida võib pidada anomaaliaks.
Elamispindade tehingute arv aga on jõudsalt kasvanud. 2012. aastal tehti korteritehinguid 21% aastatagusest rohkem.
2012. aastal oli käibes 4,1% Eesti elamispindadest, mis pole kriisist väljuvat majandust arvestades sugugi tagasihoidlik näitaja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nii võime öelda, et tarbijakindlus on igati heal tasemel ja kinnisvaraturgu see ei piira.
Tarbija kindlustunde indikaator (Eesti Konjunktuuriinstituut - www.ki.ee)
Ehitusbaromeeter: ehitusettevõtete kindlustunde indikaator (Eesti Konjunktuuriinstituut - www.ki.ee)
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.