Kinnisvaraturgu pärssivaks teguriks peetakse sageli tarbijate madalat kindlustunnet. Järjest kasvav elamispindade tehingute arv ja vaikselt kasvavad hinnad kinnitavad vastupidist - tarbijate kindlustundega pole häda midagi.
Tarbijabaromeeter on küll näidanud kõrgemaid numbreid, kui veebruarikuuine -5,3 punkti. Kõrgemal oli tarbijakindlus majandusbuumi tippaastatel. Selle järel majanduskriisi põhja läbimise järel, mida võib pidada anomaaliaks.
Elamispindade tehingute arv aga on jõudsalt kasvanud. 2012. aastal tehti korteritehinguid 21% aastatagusest rohkem.
2012. aastal oli käibes 4,1% Eesti elamispindadest, mis pole kriisist väljuvat majandust arvestades sugugi tagasihoidlik näitaja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nii võime öelda, et tarbijakindlus on igati heal tasemel ja kinnisvaraturgu see ei piira.
Tarbija kindlustunde indikaator (Eesti Konjunktuuriinstituut - www.ki.ee)
Ehitusbaromeeter: ehitusettevõtete kindlustunde indikaator (Eesti Konjunktuuriinstituut - www.ki.ee)
Seotud lood
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.