Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kõrge ostujõud läheb ebakindluse tõttu luhta
Keskmise palga kasv tänavu kolmandas kvartalis et tähenda, et korteriturg aktiivsemaks muutuks - nõudlust piiravad ebakindlus ja kõrge tööpuudus.
Eesti keskmine palk oli 2011. aasta. III kvartalis statistikaameti andmetel 809 eurot. Aastaga tõusis keskmine palk 6,6%, mis tähendab, et üle hulga aja inflatsiooniga korrigeeritud reaalpalk vähemalt statistiliselt tõusis.
Samal ajal oli Eesti korteriomanditehingu keskmine ruutmeetrihind 724 €/m2. Seega jääb keskmine tehinguhind keskmisele palgale alla.
See siiski veel ei tähenda, et korteriturg peaks oluliselt aktiveeruma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänast nõudlust pidurdab tarbijahinnaindeksis mittepeegelduv hinnatõus, maailmamajanduse segadustest tulenev ebakindlus ja kõrge tööpuudus.
Need tegurid ei võimalda teoreetiliselt kõrgel tasemel olevat ostujõuvõimalust soodsalt ärakasutada.
Lähikvartalites võib tõenäoliselt siiski täheldada mõningast tehingute arvu kasvu. See on aga tingitud eelkõige 2010. aasta lõpus ja/või 2011. aasta alguses alustatud korterelamute valmimisest ja asjaõiguslepingute sõlmimisest.
Eesti keskmine brutopalk (€) ja palga muutus, % - kvartalite lõikes
Keskmine palk ja korteriomanditehingute hind ja tehingute arv
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.