Eilses Äripäevas ilmunud advokaat Liisa Linna arvamusartiklis “Riik püüab taas rekonstrueerimist mõtestada” esitatud mure rekonstrueerimise mõiste muutumise üle ehitusseaduses on muidugi põhjendatud, kuid paraku ennatlik.
Seaduse eelnõu on alles kooskõlastusringil ning see variant eelnõust, millest pr Linna rekonstrueerimise mõiste muutumise välja luges, on juba muutunud. Praeguses versioonis on rekonstrueerimise mõiste kehtiv sõnastus taastatud.
Kinnitan, et korteri remontimine, fassaadivuukide parandamine jms artiklis toodud näited ei lähe praegu ja ei hakka ka tulevikus minema rekonstrueerimise mõiste alla ning nendeks tegevusteks ei ole ka edaspidi ehitusluba taotleda tarvis.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab arvamuste paljusust oluliseks ning annab alati võimaluse kõigil osapooltel eelnõude kohta arvamust avaldada. Seetõttu on eelnõude tööversioonid eelnõude infosüsteemis kättesaadavad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Soovitame kõigil, kellel on eelnõu tööversioonide kohta ettepanekuid või küsimusi, nendega ministeeriumisse pöörduda, et saaksime erinevaid seisukohti ka arvesse võtta. Nagu sellelgi puhul, võib ette tulla olukordi, kus sama järelduseni oleme jõudnud ka ise.
Autor: Margus Sarnet
Seotud lood
Majandusministeerium on esitanud menetlemisele seaduseelnõu, mis hakkab järjekordselt lahti seletama rekonstrueerimise mõistet ehitusseaduses.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis