Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vastukaja: eelnõu ongi mõeldud parandamiseks
Eilses Äripäevas ilmunud advokaat Liisa Linna arvamusartiklis “Riik püüab taas rekonstrueerimist mõtestada” esitatud mure rekonstrueerimise mõiste muutumise üle ehitusseaduses on muidugi põhjendatud, kuid paraku ennatlik.
Seaduse eelnõu on alles kooskõlastusringil ning see variant eelnõust, millest pr Linna rekonstrueerimise mõiste muutumise välja luges, on juba muutunud. Praeguses versioonis on rekonstrueerimise mõiste kehtiv sõnastus taastatud.
Kinnitan, et korteri remontimine, fassaadivuukide parandamine jms artiklis toodud näited ei lähe praegu ja ei hakka ka tulevikus minema rekonstrueerimise mõiste alla ning nendeks tegevusteks ei ole ka edaspidi ehitusluba taotleda tarvis.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab arvamuste paljusust oluliseks ning annab alati võimaluse kõigil osapooltel eelnõude kohta arvamust avaldada. Seetõttu on eelnõude tööversioonid eelnõude infosüsteemis kättesaadavad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Soovitame kõigil, kellel on eelnõu tööversioonide kohta ettepanekuid või küsimusi, nendega ministeeriumisse pöörduda, et saaksime erinevaid seisukohti ka arvesse võtta. Nagu sellelgi puhul, võib ette tulla olukordi, kus sama järelduseni oleme jõudnud ka ise.
Projekteerija tööpäev ei möödu ainult keerulisi konstruktsioone lahendades – märkimisväärse aja võtavad ka küsimustele vastamine, seadistuste otsimine, mudelist info leidmine ja korduvate jooniste tegemine. Tekla Structuresi AI-assistendid aitavad neid ülesandeid automatiseerida, nii et insener ei pea iga väikese küsimuse peale kõiki jooniseid läbi vaatama, kolleegilt abi küsima või ise koodi kirjutama.