Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vastukaja: eelnõu ongi mõeldud parandamiseks
Eilses Äripäevas ilmunud advokaat Liisa Linna arvamusartiklis “Riik püüab taas rekonstrueerimist mõtestada” esitatud mure rekonstrueerimise mõiste muutumise üle ehitusseaduses on muidugi põhjendatud, kuid paraku ennatlik.
Seaduse eelnõu on alles kooskõlastusringil ning see variant eelnõust, millest pr Linna rekonstrueerimise mõiste muutumise välja luges, on juba muutunud. Praeguses versioonis on rekonstrueerimise mõiste kehtiv sõnastus taastatud.
Kinnitan, et korteri remontimine, fassaadivuukide parandamine jms artiklis toodud näited ei lähe praegu ja ei hakka ka tulevikus minema rekonstrueerimise mõiste alla ning nendeks tegevusteks ei ole ka edaspidi ehitusluba taotleda tarvis.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab arvamuste paljusust oluliseks ning annab alati võimaluse kõigil osapooltel eelnõude kohta arvamust avaldada. Seetõttu on eelnõude tööversioonid eelnõude infosüsteemis kättesaadavad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Soovitame kõigil, kellel on eelnõu tööversioonide kohta ettepanekuid või küsimusi, nendega ministeeriumisse pöörduda, et saaksime erinevaid seisukohti ka arvesse võtta. Nagu sellelgi puhul, võib ette tulla olukordi, kus sama järelduseni oleme jõudnud ka ise.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.