Ettevõtja peab riskidega arvestama nii või teisiti: selleta võib ta kergesti sattuda raskustesse, mis halvimal juhul tähendab lisaks objektilt lahkumisele ka pankrotti, suuri võlgu ja maksmata palkasid. Maksumaksja seisukohast on kahjulik ka olukord, kus pakkuja arvestab iga riskiga, neist ükski ei realiseeru ja ettevõtja saab teenimatult kopsaka riskipreemia.
Osa vastutust tellija kanda. Praegu valitseb olukord, kus tellija, olgu siis omavalitsuse või riigi, vastutus piirdub vaid hanke koostamise ja võitja välja kuulutamisega. Ehituslikud ja majanduslikud riskid jäävad ettevõtja kanda. Alapakkumisi soosiv süsteem näib pealtnäha lollikindel, kuna tagab justkui väikesed kulud.
Kuid mis juhtub kui viga tehti projekteerimisel? Või rekonstrueerimise käigus avastatakse, et tööde maht on kandekonstruktsioonide ohtlikkuse tõttu oluliselt suurem? Või kui rallivad tooraine ja ehitusmaterjalide hinnad ületavad kõige pessimistlikumaid prognoose?
Sel juhul küsib ehitaja kas raha juurde või taganeb hankest sootuks - mõlemad soovimatud stsenaariumid. Esimesel juhul teevadki tellijad hiljem mööndusi ja järelandmisi, kuid need on alati keerulised läbirääkimised ja omandavad igal juhul negatiivse, korruptsioonimaigulise alatooni. Samuti seatakse pakkujad ebavõrdsesse olukorda, sest teised ei saanud võimalike hinnamuutustega arvestada. Teisel juhul algab kogu hange otsast peale, tuues kaasa mitte ainult aja kulu, vaid ka rahalisi lisakulutusi ja, reeglina hinnasildita, ebameelduvusi.
Lahendusest. Selle vältimiseks on ehitusettevõtjad ühe võimalusena teinud ettepaneku, siduda hanketingimustes materjalide hinnad vastava indeksiga, nagu näiteks on Soome teedeehitusel. Äripäev toetab ettepanekut tingimusel, et hinnal on tõusu- kõrval ka langemisruumi. Lahendus vähendab pakkumiste hinnakõikumisi, riskimarginaale ning lisab kindlust, et ehitused saavad plaanipäraselt valmis. Lahenduse leidmine süsteemi võimalikule keerukusele või raskesti hallatavusele ei tohi e-riigis olla raske, pigem lihtne. Ettepaneku võlu seisneb selles, et iseenesest ei ole seadust vaja muutagi.
Seotud lood
Lätis Ventspilsi lähedal asuv Stacija meditatsioonikeskus on hea näide sellest, et nutikaid valikuid tehes on võimalik ehitada ka nõukogudeaegse tellismaja varemetele tänapäevane hoone, mida hindavad kõrgelt nii ehituseksperdid kui hoone kasutajad.