Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korterelamute piirkonnad vajavad uusi detailplaneeringuid
Tallinna linnavoliniku Siim Kabritsa arvates on praegu õige aeg algatada uued detailplaneeringud kortermajade piirkondades, et õhutada inimesi oma maju renoveerima ja parandada elukeskkonda nõukogudeaegsetes paneelelamurajoonides.
Eestis on järjest enam hoogu kogumas kortermajade soojustamine, mille käigus muutub paratamatult ka paljude kortermajade välimus. Kui iga kortermaja otsutab ise oma maja välimuse, siis võime viie aasta pärast ehmatusega avastada, et ühe suure osa meie igapäevasest elukeskonnast moodustavad üksteisega mitte kokku sobivad kortermajad.
Protsess, mis kujundab oluliselt meie ümbruskonna ilmet pikkadeks aastateks, vajaks lisaks riigipoolsele toetusele ka väga tugevat ja kiiret omavalitsuste poolset juhtimist.
Lasnamäe, Annelinna, Männimäe ja teiste kortermajade piirkondade tulevane välimus sõltub sellest, kas omavalitsused juhivad seda protsessi või mitte. Praegu on õige aeg algatada detailplaneeringud ja otsustada, millisena me tahame, et meie kodukohad paari aasta pärast välja näeks. Kui omavalitsuste poolt oleks ette planeeritud, milline antud piirkond peale majade renoveerimist ja soojustamist välja näeb, oleks korteriühistute juhtidel lihtsam inimestele selgitada, miks renoveerimist vaja on ja samas lihtsam ka ehitusprojekti tingimusi koostada.
Samuti paneks detailplaneeringute algatamine inimesi rohkem mõtlema oma kodulinna tulevase väljanägemise üle ning inimestelt nende arvamusi küsides, oleks linnavõimudel võimalik elanikke senisest paremini kaasata ka oma kodulinnade ilusamaks muutmise protsessi.
Lisaks tavapärastele detailplaneeringute joonistele oleks kindlasti vaja koostada ka 3D pildid ja videod piirkonna tulevasest väljanägemisest. Piirkonna 3D kujundus kiirendaks inimeste veenmist, et majasid on vaja renoveerida, sest see annaks inimestele selge ettekujutuse sellest, kuivõrd ilusas ja meeldivas linnakeskkonnas nad võiksid juba lähitulevikus elada.
Olen veendunud, et praegustest silma riivavatest ühetaolistest paneelelamu piirkondadest on korralikult juhitud protsessi käigus võimalik kujundada mugav ja ilus elukeskkond. Lisaks majade välimusele saame detailplaneeringu raames korraldada ka lisa parkimiskohtade ja uute mänguväljakute rajamise.
Kui aga linnad sooviksid mõelda veelgi kaugemale ette tulevikku, siis saaks detailplaneeringute abil paika panna ka näiteks selle, millistele majadele võiks paigaldada päikesepaneelid ja kui suured need võiksid olla. See kõik muudaks nõukogudeaegsed paneelelamurajoonid märksa atraktiivsemaks.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
5
Viimased uudised
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele