Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvara suures mängus tagasi
Nii selgub artiklist, et SEB Panga kinnisvaraportfell oli möödunud aasta lõpus 32 miljonit krooni, tänavu kolmanda kvartali lõpus juba 126 miljonit. Ka Swedbankile kuuluv Ektornet kosub kiirelt – aasta alguse 198 miljonilt kroonilt on tagatisvara maht kolmanda kvartali lõpuks kasvanud 593 miljoni kroonini.
Äripäeva arvates annab see suurpankade tegevus aimu, et Eesti kinnisvara on suures mängus tagasi, et hinnad enam ei lange, pigem nähakse kinnisvaras taas teenimisvõimalust.
Äripäeva arvates süstivad pangad Eesti majandusse suure annuse optimismipisikut. Kui pankadele tundub kinnisvara taas kindel investeering olevat, julgeb oma vaba raha sellesse sektorisse paigutada ka teinegi ettevõtja.
Seda enam, et välismeedia, eriti Soome oma, räägib juba pikemat aega, et Eesti kinnisvaraturg on tõusuteel. Soomlased kiidavad näiteks, et Eesti kinnisvara hinnad, mis tipust kukkunud 50%, on tänavu juba ca 10–15% kasvanud. Ning trend näitavat pigem tõusu.
Muidugi võib ka öelda, et pankade käitumine meenutab veidi nagu turuga manipuleerimist, et kuna ostetakse nii jõuliselt ja palju, siis ametlik statistika ei saagi midagi peale hindade kasvamise näidata. Nii pidi kinnisvaratehingute arv meil täna juba 2008. aasta kevadisel tasemel olema.
Kuid siiski – Äripäev ei usu, et siinsed pangakontorid julgeks nii riskantset sammu iseseisvalt ja huupi astuda, neil peab analüüs taga olema. Oleks ju üsna naiivne arvata, et siinsed pangad ilma oma emapankade loata ja analüüsiosakondade toeta kinnisvara kokku ostaks. Emapangad lihtsalt ei lubaks neil investeerida sektorisse, kus endiselt karid teel püsti.
Samas tähendab pankade suurenev kinnisvaraportfell muidugi ka sadu inimesi, kelle kodud need pankade kinnisvarafirmadesse jõudnud nimetud objektid olid. Postimehe võrguleht e24.ee kirjutas eile, et Swedbank, SEB Pank ja Sampo Pank on viimase kahe ja poole aasta jooksul kolme peale kokku sundmüüki pannud peaaegu 400 makseraskustesse sattunud kodulaenuvõtja kinnisvara. Pangad ise väidavad, et eluasemed satuvad sundmüüki alles viimases hädas – kui võlglane ise enam mingitki koostöövalmidust üles ei näita.
Äripäev arvab, et pankade kinnisvaraportfellid koosnevad siiski suuresti põlluarendajate pankrotipesadest, ehk siis nende homme-saan-ratsa-rikkaks-silmaklappidega ärimeeste loodud õhulossidest, kellele kaasa tunda on raske.
Lõpetuseks väike hoiatus: börsifirma Arco Vara ja teised kinnisvarahaid, värisege, Swed ja SEB teevad teile peatselt tuule alla!
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
5
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele