Eesti Ehitusmaterjalitootjate Liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnul on eksportivate ehitusmaterjalitootjate tulevik lootusrikas, siseturule tootvatel firmadel aga kurvavõitu.
„Siseturu poolelt loodame küll, et CO2 kvootide rahast tehtavad võimalikud hoonete renoveerimised energiasäästu nimel toimuma hakkavad, see aitaks ka soojustusmaterjalide, avatäidete ja fassaadimaterjalide tootjaid järje peale,“ ütles Rebane.
„Hooned on väidetavalt välja valitud, aga nendega peaks nüüd väga kiiresti tegutsema hakkama. Väga-väga oleks vaja ka teedeehituse ja taristu objektide ehituse aktiviseerumist reaalsete ehitusprotsesside näol – et ka täitematerjalide ja betooni pool veidigi rakendust leiaks,“ lisas ta.
Rebase hinnangul mõjutab täitematerjalide ja betooni tootjaid väga negatiivselt kaevandamisõiguse tasu tõus (mh paekillustiku puhul näiteks 20%), kaudselt võib see mõjutada negatiivselt ka betoonelementide eksporti, mis siiani mitut ettevõtet on oluliselt aidanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eksportijate edukus sõltub tema sõnul välisturgude olukorrast, siseturul loodetakse aga ehitusaktiivsuse tõusu.
Seotud lood
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis