Kiili, Jõelähtme, Rae ja Tartu vallas kõige enam ehituslubasid puudu

Riigikontrolli auditi tulemusel leiti, et ehitusloata püstitatud ehitisi on kõigis auditeeritud omavalitsustes. Enim selgitati selliseid ehitisi välja Kiili, Jõelähtme, Rae ja Tartu vallas.

Nendest kahes esimeses suhtuti ehitusjärelevalvega seonduvate kohustuste täitmisesse niivõrd valikuliselt, et auditisse valitud ehitiste seaduslikkuse tegelikku olukorda pidi Riigikontroll korduvalt täpsustama ka veel pärast auditoimingute lõpetamist.

Riigikontroll auditeeris ehitustegevust viies Tallinna linnaga ja kolmes Tartu linnaga piirnevas vallas, mis 2000. aastate teises pooles valitsenud kinnisvarabuumi ajal kuulusid Eesti suurimate ehitustandrite hulka. Valitud 85 ehitisest ei õnnestunud Riigikontrollil koostöös auditeeritud omavalitsustega tuvastada 48 ehitise ehitusluba. 48 ehitusloata ehitise hulka kuulus Saku ja Luunja vallas kummaski kaks ehitist, kõigis ülejäänutes oli neid vähemalt viis. Enim oli ehituslubasid puudu Kiili (9), Rae (9), Tartu (8) ja Jõelähtme (7) vallas asunud ehitistel. Ülejäänud 37 ehitisele oli ehitusluba siiski välja antud, kusjuures 5 juhul (kolm Jõelähtme valla ehitist, üks Harku ja Kiili valla ehitis) õnnestus ehitusluba tuvastada alles pärast auditoiminguid.

Iseenda väljastatud ehituslubade kindlakstegemisega oli omavalitsustel probleeme järgmistel põhjustel:
¦ Ehitisregistrisse ei olnud ehitusloa kohta sisestatud ühtki sellist parameetrit, mis võimaldaks väljastatud lube siduda tegelikult eksisteerivate objektidega. Info seostamist raskendas ka see, et
vastava valdkonna ametnikud olid vahetunud ning arhiveerimine oli puudulik (Jõelähtme, Ülenurme ja Tartu vald).
¦ Ehituslubade andmeid ei olnud ehitisregistrisse sisestatud. Põhjenduseks toodi valdkonna ametnike tööga ülekoormatust, mistõttu kõigi ehitusbuumi ajal väljastatud ehituslubade andmeid ei jõutud ehitisregistrisse kanda (Harku vald).

Mitmed omavalitsused asusid probleemsete ehitiste seaduslikkust kontrollima alles seoses Riigikontrolli auditiga. Vähesed auditeeritud (näiteks Kiili vald) väitsid, et Riigikontrolli valimisse kuulunud ehitiste ebaseaduslikkuse kohta oli neil info olemas juba varem, kuid hoolimata sellest ei olnud nad nende ehitistega midagi ette võtnud. Saku, Rae ja Luunja vald olid auditeeritutest ainsad, kes Riigikontrollilt saadud eelandmete põhjal olid suutnud auditi ajaks juba saadetud infole reageerida ning võtnud ühendust probleemsete ehitiste omanikega asjaolude väljaselgitamiseks.

Omavalitsused peavad probleemiks ehitamise alustamist enne ehitusloa saamist, nende väitel on paljudel juhtudel ilma loata ehitamist alustatud teadmatusest. Kiili vald oli kuue auditi valimisse kuulunud ebaseadusliku ehitise puhul ehitusloa taotluse tagasi lükanud, neist neljal korral oli palutud parandada ehitusprojekti. Kinnistuomanikud olid aga edasise paberivormistamise asemel eelistanud eluhooned valmis ehitada ilma loata.

Seadus annab omavalitsustele järelevalve teostajana küll võimalused, kuid tihti sõltuvad tulemused ja suutlikkus otseselt inimestest, kes järelevalvetoiminguid teevad. Riigikontrolli korraldatud fookusrühma1 arutelul tõdeti, et omavalitsustes on nõrga ehitusjärelevalve peamisteks põhjusteks ametnike puudus, vähene kompetentsus ning vallajuhtide seatud muud prioriteedid. Leiti, et intensiivsema ehitustegevusega omavalitsustes ületas buumi ajal ehitus- jm lubade menetlemise mahu vajadus võimekuse piirid. Samas toodi positiivse poole pealt välja, et on näiteid võimekatest kohalikest omavalitsustest ja ametnikest, kes on suutelised tegema tulemuslikult nii järelevalvetoiminguid kui ka pidama korda oma ehitusandmestikus.

Riigikontroll jõudis seisukohale, et tihti ei sõltu omavalitsuse ehitusjärelevalve võimekus mitte omavalitsuse suurusest ja ehitustegevuse intensiivsusest, vaid omavalitsuse prioriteetidest. Seda, et Kiili ja Jõelähtme vallas ei ole ebaseaduslike ehitistega tegelemine prioriteetne, näitas Riigikontrolli audititoimingute järgne mõlema omavalitsuse tegevusetus – kummagi valla ehitusametnikud ei vaevunud ilma ehitusloata ehitatud ja auditi käigus tuvastatud ehitistega tegelema.

Riigikontroll tõstab auditi tulemusel esile Saku valda, kus valla territooriumil toimuva ehitustegevuse kohta oli teistest auditeeritutest oluliselt parem ülevaade ja ehitusvaldkonnas loodud ametikohtadel tegutsesid aktiivsed ametnikud. Võrreldes teiste auditeeritutega tuvastas Riigikontroll Saku vallas ebaseaduslikku ehitustegevust kõige vähem, samas oli seal rikkumiste kohta tehtud kõige rohkem ettekirjutusi ja määratud sunniraha. Auditi ajal tuvastatud kahe ebaseadusliku ehitisega asuti kohe tegelema: mõlemal juhul tehti ettekirjutus nende seadustamiseks ning auditi lõppemise ajaks olid ehitised seadustatud. Hinnangud auditeeritud valdadele kinnitavad, et suutlikkus on parem seal,
kus luuakse piisavalt ametikohti ja neis on tööl valdkonda tundvad inimesed.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed