Suvilapiirkonna elanikud muutuvad püsielanikeks

Riigikontroll toob oma värskes auditis välja, et mitmed perekonnad on alaliselt asunud elama oma suvilatesse,  kuid suvilapiirkondades toimuva ehitustegevusega on tekkimas ka probleemid.

Riigikontroll auditeeris ehitustegevust viies Tallinna linnaga ja kolmes Tartu linnaga piirnevas vallas, mis 2000. aastate teises pooles valitsenud kinnisvarabuumi ajal kuulusid Eesti suurimate ehitustandrite hulka. Lisaks uusehitistele puudus auditeeritutel valdavalt ülevaade oma suvilapiirkondades toimuvast ehitustegevusest. Mitmed perekonnad on alaliselt asunud elama oma suvilatesse, mida teadlased on käsitlenud kui valglinnastumise teist lainet.

Uuringute järgi on Tallinna ja Tartu lähivaldades ning mereäärsetes suvilapiirkondades asuvatest hoonetest püsivas kasutuses juba 35%, prognooside kohaselt võib see protsent veelgi suureneda. Seejuures vajab suvila kasutuselevõtt elamuna tihti selle laiendamist, milleks peab olema renoveerimis- või rekonstrueerimisprojekt ja ehitusluba. Ehitusjärelevalvesse oma suvilapiirkondades ning ülevaate saamisesse sealsest ehitustegevusest
omavalitsused aga väga ei ole panustanud, nendib Riigikontrolli audit.

Suvilapiirkonnad on järgmine potentsiaalne probleemiallikas, sest sealne taristu (nt vee- ja kanalisatsioonisüsteem, teed) ei ole üldjuhul välja ehitatud selliselt, et võimaldaks seal paljude perekondade aastaringset elamist. Samas ei ole auditeeritud omavalitsused valdavalt oma planeeringutes määranud, kas nad soovivad suvilapiirkondade kujunemist alalisteks elamupiirkondadeks (ja planeerinud vastavaid tegevusi) või mitte ning lasknud asjadel kulgeda omasoodu. Ainsana oli suvilatega seotud uuringu tellinud Saku vald (valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava raames), et saada teada, kui palju on suvilates püsielanikke ning milline on suvilate kasutamine suvel ja talvel.

Riigikontrolli soovitas auditeeritud valdadele selgitada välja, kui palju suvilapiirkondades asuvaid ehitisi on kasutusel alaliseks elamiseks, seada sellest lähtudes nendes piirkondades toimuva suhtes selged eesmärgid ning teha vastavad muudatused oma üldplaneeringus.

Saku Vallavalitsus leidis, et soovitus on mõistlik. Saku valla üldplaneeringus on näiteks ehituskeelualaks määratud ka endiste aiandusühistute haljasalad, samuti on piiratud aiandusühistute piirkonnas ehitusõigust.

Kiili Vallavalitsus kinnitas, et valla suvilapiirkondade taristute planeerimisel on eeldatud, et enamik suvilaid muutub alalisteks elukohtadeks ning valla vee- ja kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel on arvestatud kõikide kinnistute liitmiseks rajatavate torustikega.

Jõelähtme Vallavalitsus teatas, et valla üldplaneeringus on ette nähtud suvilapiirkondade edasine kasutus elamumaana. Selleks koostatakse nende piirkondade hoonestustingimuste ja vajaliku taristu kavandamiseks detailplaneeringud ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavad.

Ülenurme Vallavalitsus teatas, et seoses piirkonna vee- ja kanalisatsioonivarustuse projekteerimisega on kavas saada selgust suvilate kohta, mida kasutatakse alaliseks elamiseks.

Tartu Vallavalitsus märkis, et suvilapiirkondades toimuvat on analüüsitud juba Tartu valla üldplaneeringu koostamise ajal ja on jõutud seisukohale, et perspektiivis ehitatakse suvilad alalisteks elamuteks, ning seetõttu on need alad määratud üldplaneeringus elamualaks.

Luunja Vallavalitsus lubas selgitada välja, kui palju suvilapiirkondade ehitisi on võetud kasutusse alaliseks elamiseks ja vajaduse korral teha muudatused valla üldplaneeringus ning koostada tegevuskava edasiseks.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed