1. aprill 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Miks riskitakse loata ehitamisega?

Majaehitaja.ee juhata Eno Pappeli sõnul näitab ehitusloata rajatud uusehitiste kõrge protsent seda, et riskivõtjad on kindlad, et küll hiljem õnnestub ehitisi tagantjärgi seadustada.

Hiljuti avaldatud riigikontrolli audit näitas, et Tartu ja Tallinnaga piirnevates valdades oli valitud 85 vaadeldud uusehitusest, peamiselt eramajad, ehitatud ehitusloata lausa 48 ehk üle poole kontrollitud ehitistest.

"See näitab, et seni on paljudel juhtudel võetud riske või siis oldud kindlad, et küll hiljem õnnestub tagantjärgi ehitisi seadustada. See, et ehitusloata sellises mahus on ehitatud, on üllatav. Huvitav oleks teada, mis põhjusel ikkagi nii suur hulk inimesi on ehitusloata ehitamise ette võtnud?" küsib Pappel.

"Mõnel konkreetsel juhul olid inimesed taotlenud ehitusluba, mida detailplaneeringu või muu tingimusega vastuolus oleva projekti tõttu omavalitsuse poolt ei väljastatud. See aga ei takistanud inimestel sellele vaatamata oma plaane ellu viia," tõdes ta.

Olenevalt  omavalitsustest on kontroll ehitustegevuse üle erinev. Samas on Pappel arvates huvitav see, et erilisi sanktsioone, rääkimata ebaseaduslikult ehitatud majade lammutamisest, ükski vald omanikelt ei nõudnud.

Pappel pakub välja põhjused, miks ehitatakse ilma ehitusloata:- Piirkonna detailplaneeringu menetlemine võtab kaua aega ja ei jõuta oodata

- Piirkonna kehtiv planeering ei luba soovitud maja ehitamist või on tegemist  mõne keelutsooniga- Plaanitav maja ei mahu krundil lubatud ehitusalasse- Ehitusloa menetlemiseks vajalikke kooskõlastusi ei õnnestu saada- Ehitustööde kallinemise hirmus alustatakse ehitustöödega- Projekt pole piisav ehitusloa taotlemiseks

"Võib arvata, et enamik kui mitte kõik ebaseaduslikult ehitatud majad ehitati ilma laenurahata või võeti laenu muu kinnisvara tagatisel. Üldjuhul on pangad enne laenu väljastamist alati nõudnud projekti ja ehitusloa esitamist," märkis Pappel.

Samuti on tema sõnul ehitusloata majade kindlustamine keeruline ja isegi kui see peaks õnnestuma, ei pruugi kindlustusfirmad kindlustusjuhtumi korral hüvitist välja maksta. Lisaks toob ehitusloata ja tõenäoliselt kooskõlastamata projekt kaasa riski ehituskvaliteedile ja ohutusele.

Mida on auditi tulemusest eratellijal õppida?

Enne krundi ostu tuleks väljaselgitada, milline on krundi kasutusotstarve ja millised on projekteerimistingimused, kommunikatsioonidega liitumise võimalused: "Selgita välja, kas sinu jaoks soovitud maja saab sinna ehitada."

"Ära tee endale elu keeruliseks ja tee enne krundi hankimist eeltööd, sest minu arvates on peamised põhjused tingitud enamasti just krundiga seotud probleemidest," õpetas Pappel ja lisas, et pole mõtet jääda lootma ametnike lõputule vastutulekule ebaseaduslikult ehitatud majade seadustamisel.  

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785